Talveunes

See nädal tegime tööl isegi tööd. Tuleb tunnistada, et organiseerimine on firmal jama olnud, sest esimesed kolm päeva ei olnud mõningatel inimestel oma arvutitki. Kontoritarbed peaksime me esmaspäeval alles saama. Lisaks paljude kaebuste puhul oleks ehk natukene rohkem õppust vaja olnud, aga eks me proovime ja vaikselt saame asjadele pihta.

Töö-graafik on ka paigas ja ma valisin endale töötunnid 8st 17ni. On tund aega pikem päev, kui mu eelmises töökohas ning terve 8 tundi päevas. Lõunapaus on tund aega. Samas esimene nädal näitas, et tööd on palju ning õnneks aeg läheb üsna kiirelt. Seltskond on ka lõbus ning alati on jutustamist, kuigi ma kipun enamasti kuulama, suur jutustaja ma ei ole, ei ole kunangi olnud.

Et kella 8ks tööle jõuda, ärkan ma 5:30, mis on kuradima vara, aga mida vaja, seda vaja. See nädalavahetus on näidanud, et mu organismile oli see vist väikene šokk, sest ma olen nagu talveunes olnud ja ärkasin täna isegi kell 10:30, mis on minu jaoks ülimalt hilja. Oleks ilmselt pikemaltki maganud, kuid ajasin end ikka voodist välja, sest muidu ei saa ma õhtul magama. Ja uni on minu jaoks ülimalt tähtis.

Täna tuleb viimane koolitöö ka ära lõpetada, mis pooleteise nädala pärast valmis olema peab. Tahan aga enamuse täna ära teha, et siis järgneva nädala seda lihtsalt timmida. Järgmine nädal ongi esimese semestri viimane tund. Täitsa hull, kui kiirelt see läinud on. Kaks nädalat puhkust koolist ja siis 3. jaanuaril hakkan ma psühholoogiat õppima.

Mainiks ära ka, et kalli kaasa uus töö läheb siiamaani väga hästi. Tööd on tal palju ja vastutust on palju, aga ma arvan, et seda oligi talle vaja. Kuna ta töötab rahvusvahelisele heategevusorganisatsioonile, siis jaanuaris ja veebruaris peab ta üsna kindlalt ka reisima. Esmalt saadetakse ta vist Lõuna-Aafrika Vabariiki ja väga võimalik, et veebruaris külastab ta Keeniat. Jep, olen natukene kade. Aga vähemalt saan ma üksindastel õhtutel palju koolitööd tehtud, kui ma tubli olen.