Saatus ei ole alati meie endi teha

Eile kandsime sissemaksu üle ning täitsime soovituste ja taustauuringu ankeedi. Nüüd ootame ja palume jumalat!

Peale tänast neli vaba päeva taas!

Jätkuvalt elukohast

Täna käisime ühte teist korterit vaatamas. Kahetoaline, lennujaama ligidal, lennuvälja kõrval peaaegu. Selle hinnaks oleks 650 naela kuus + maksud. Ma tõesti ei uskunud, et võib olla hirmsamaid kohti, kui see, kus me praegu elame... Elamine oli esiteks üsna vana ja räpane. Tundus, et ükskõik kui kõva küürimine seda päris puhtaks ei saa. Teiseks, kopitushais oli väga tunda. Kolmandaks tundus elutuba väga külm olevat, väike elektriküte kindlasti teeks väga kõrge elektriarve. Neljandaks, magamistoa kapis leidsin taskuräti paki ja pooliku vahatamise riba. Viiendaks, koht asub väga kaugel bussipeatusest ning veelgi kaugemal kaubamajadest, mis tähendab, et toidupoodi minemiseks peab vähemalt kahe või kolme bussiga minema. Ausalt öeldes on vähe tõenäoline, et ma seal elaks, isegi kui mulle peale makstakse.

Laupäevasele uhiuuele korterile ütlesime jah-sõna. Kanname täna või homme esimese rahaportsu üle. Siis palume jumalat, et meie soovitused ja krediidikontroll (eriti just see) läbi läheks ja siis saamegi kuu aja pärast kolida. Veel ei hõiska, sest ma kardan krediidikontrolli väga, sest meil ei ole just parim krediidireiting (kui me sellest läbi ei saa, siis maksame admin fee 140 naela, samas riskima peab, sest muidu ei saaks me iial siit minema). Samas loodan, et praeguse majaomaniku soovitus tuleb hea, sest oleme siin ju üle aasta elanud ja oleme alati õigel ajal maksnud. Lisaks, töökoha palgasildid peaks näitama, et me suudame seda kohta endale lubada küll. Oh, ma ei tea.. Tahaks juba õnnelik olla, aga ma ei julge ette hõisata. Siis saame ükshaaval hakata mööblit ostma, kuid esimesed ööd ilmselt tuleks uues kohas täispuhutaval madratsil suures korteris :P

Pargis poseerimas

Käisime täna pargis jäätist söömas, šampust joomas, päikest nautimas ja lugemas. Pikalt ei räägi, näitan paar pilti hoopis, sest kaamera oli kaasas ja poseerida meile meeldib :))

Tahaks kolida...

Eile käisime lõpuks ometi esimest elamist vaatamas, sest kolida tahaks ju küll. Tegemist oli uusehitisega, kus ei ole varem keegi sees elanud, mis on meie praegusele elukohale väga ligidal, samas oli seal väga väga vaikne ja kaunis, sest terve suur ümbrus ehitatakse üles. Käisime kahetoalist korterit vaatamas ja me mõlemad armusime sellesse... Mõtleme ja arvutame teisipäevani või kolmapäevani, kas võtame või mitte.

Tegemist oli UK korteri kohta väga mahuka korteriga. Elutuba oli suuur ja köögiga kokku ehitatud, mis mulle väga meeldib. Magamistuba oli küll natukene pisem, aga siiski väga armas. Koridor oli suur ja lai ning oli KAKS panipaiga kappi. Lisaks väga väga armas vannituba. Elutoast läks väiksele rõdule ka. Korter on küll ilma mööblita, kuid pesumasin jms on olemas.

Olgem ausad, kui hind oleks madalam, siis oleks me kohe ettemaksu ära teinud. Ahjaa, üürime ikka, osta me veel ei jõua sugugi. Igasuguste ettemaksetega, administrating feedega, reference feedega peaks me umbes 2500 naela maksma. See sisaldab ka esimese kuu üüri ette. Üür oleks 875 naela kuus + maksud (elekter, vesi, gaas, küte). Üsna krõbe... Arvestades, et praegu maksame oma ühe toa eest 400 naela kuus ning kõik maksud on selle sees.

Me kusjuures saaks endale seda täiesti lubada, kuid siis jääks palju vähem raha alles säästmiseks. Me oleme mõlemad väga harjunud, et umbes pool palgast läheb säästudeks ja tiksub vaikselt teisele arvele. Aga eks me mõtleme veel! Teisipäeval läheme ühte teist kahetoalist vaatama, mis oleks 650 naela kuus ja muidugi ei ole tegemist uusehitisega. Samas palju soodsam, Heathrow kõval, kust ma otse bussi tööle saaks... Eks oskan siis muljetada, kui näinud oleme.

Eilsele korterile lisaks käisime seal ühte viietoalist näidiskorterit vaatamas. Käisime ringi, pildistasime ja palusime jumalat, et me lotoga võidaks, sest see koht oli lihtsalt SUPER.

Nagu näha, tagaplaanil ehitus veel käib.

Unistamas õhtusöökidest ja pidudest, mis me kõik seal pidada saaks...

Kallis Roger teleritoas poseerimas.

Mari ühes mitmest magamistoast.

Ha, ei ole sedapsi, ma lihtsalt harjutan :)

Ja aed oli imekaunis ja üsna suur... Ohhh...

Elamine oli kolme kordne, lisaks ka garaaž.

Unistada võib ja siht peab olema. Ehk ühel heal päeval suudame endale ka ilusa ja suure elamise osta, mis päris meie oma oleks...

Prillid peas ja lu-u-uugeda...

 Hommikul äratas meid äratuskell 7:45, mis on puhkepäevale täiesti ebatavaline. Seadsime aga sammud BestBuy poe avamisele, millelt me midagi väga ei lootnud, aga uudistamas tahtsime käia ikka. Esimese 100 inimese hulka me ei saanud, kelle vahel loositi 500 naelane kinkekaart, aga selle pärast me kell 7 ei oleks järjekorda seisma läinud ka (poe avamine toimus kell 9). Vähemalt ilm oli väga kaunis...

Sain endale pulma-aastapäeva kingi väga varakult kätte, sest ma ei jõudnud enam ära oodata - Amazon Kindle 3G. Lisaks "Sherlock Holmsi" Blu Ray ja siis käisime kohvikus kohvi joomas. Ma viimasel ajal olen küll igapäevasest kohvijoomisest loobunud, hommikuid alustan sooja sidruniveega ning tööl lürbin rohelist teed, kuid mõned üksikud päevad lihtsalt tuleb isu. Peale kohvitamist käisime toidupoes, kust ostsime mõned importõlled ja siidrit ja mahla ja tulime koju tagasi.

Kindlest ka natukene. Tegemist on e-lugeriga (või kuidas iganes seda ka eesti keeles kutsutakse), mis on küll umbes 5mm paks, aga mahutab kuni 3500 raamatut. Kuigi mulle meeldib see "päris raamatu tunne" väga lugedes, siis arvestades ruumi vähesusega ja sellega, et ma igapäevaselt tööle raamatuid kaasas kannan ja need käekotis aina raskemaks muutuvad, tahtsin seda vidinat proovida.

Lugemine on ekraanilt imehea, sest sellel ekraanil ei ole tagavalgustust ning kasutatakse erilist elektroonilist tinti, mis ei koorma silmi sugugi rohkem kui tavaline tekst paberil. Vidin ise on väga kerge, kergem kui enamus raamatuid, mida ma loen. Õnneks enamus klassikalise kirjanduse teoseid on Amazonis tasuta, näiteks esimene sellel lugemisel olev raamat on "Õigus ja eelarvamus" (inglise keeles siiski, eesti keelseid raamatuid vist sellel pole, aga ma ei ole uurinud ka). Samas muud raamatud on üsna normaalsete hindadega, nt ostsin ühe kerge romantilise komöödia 86 penni eest. 

Kõige parem selle juures on see, et sellelt on nii kuradima mõnus lugeda! Ma ei igatse seda "päris raamatu tunnet" sugugi, mida on väga raske uskuda. Lisaks raamatut lugedes on selle all ekraanil protsentides ja kriipsu peal noolekesega näidatud, kui palju loetud on, sest mulle alati meeldib vaadata, palju loetud ja palju veel lugeda on, minu väike kiiks.

Tellitud on ka punane nahk-kaas ja ekraani kaitseks läbipaistvad kleepsud. Super rahul enda valitud kingiga :D

Vabal päeval oli mõnus ka keskpäeval alkohoolseid jooke manustada, et siis tunnikese tukkuda. Tänane päev on küll niiii kiirelt läinud, kuigi mitte muffigi ei ole teinud (kuigi "Uhkus ja eelarvamusest" on 20% loetud juba!), aga vähemalt on kolm vaba päeva veel! Happy times :))

PS! Munadepühast on mul sügavalt savi, vaid vabu päevi naudin. Tuttavate lastele paar šokolaadimuna ostsime ja ongi kõik.

Positiivsus

Oh, nädalavahetus oli üsna kiire ja sisutihe: reede õhtul käisime sõpradel külas ja mekkisime mangoviina, laupäeval päeval kohtusin Rogeri eestlannast tuttava ja tolle kaaslasega ning käisime Westfieldis natukene šoppamas, õhtul käisime Rogeriga tuttava juures õhtusöögil, pühapäeval kiire tripp Uxbridge ja siis puhkasime ka natukene. Tundub, et vahepeal olen esmaspäeval isegi rohkem puhanud, kuigi nädalavahetusel on palju tegemist olnud, mitte ei ole vaid kodus lebotanud.

Vähemalt on vaid homme ja neljapäev veel ja siis neljapäevane nädalavahetus! Siis kolm tööpäeva ja järjekordne neljapäevaline nädalavahetus. Ja ilm on ka super - täna tuli umbes 24C ära ja töölt koju tulles oli nii palav.

Täna kohtusin meie naabriga ka... Prügimajanduse teemal. Nimelt siin jäetakse prügikotid lihtsalt maja ette, kust prügimehed need kord nädalas ära korjavad. Siinsetele rebastele aga meeldib öösiti meie prügikottides tuhlata ja siis ongi prügi igal pool maja ees laiali. Lootes, et need viis meesterahvast, kes siin majapidamises meiega lisaks elavad, end kokku võtavad ja koristavad, ei hakanud ma ka koristama. Täna aga oli naaber uksele kirja jätnud ja lisaks juhtusin temaga rääkima ka ja ta virises, et kogu meie prügi on nende maja ette toodud. Nõudis veel, et ma kohe ära koristaks, ma õiendasin vastu, et ma teen süüa, ma ei hakka samal ajal prügi koristama. Toit sai valmis, panin kindad kätte ja koristasin kiirelt majaesise ära. Ma ei kavatse seda kordagi enam teha, las teised viis tuba ka liigutavad oma ahtreid! Homme helistan kindlasti mõndadele üüri-korteritele.

Head uudist ka, minu kallile kaasale pakuti järjekordne töökoht praeguses kohas. Nimelt mai keskel lõpeb ta praegune leping ära ja me ei olnud eriti kindel, mis temast saab.. Õnneks justiitsministeerium on temast ikka väga huvitatud ja loodetavasti tuleb järgmisest tähtajalisest tööst alatine. Siis saame rahus omaette elamises elada, mida me endale lubada saame :)

Tunne on väga positiivne tuleviku suhtes!

Tööpäeva lõpuks oli must masendus mind täielikult hallanud. Üle pika aja võtsin isegi terve 1h lõunapausiks ja oma lauast eemal. Sellest 10 minutit sõin ja ülejäänud 50 minutit lugesin raamatut ja jõin teed. Hea oli, peaks kordama, mitte vaid 10 minutit sööma ja ongi terve lõunapaus. Igatahes, mind tõsiselt rõhub tunne, et ma hoolin vahepeal lihtsalt liiga palju ja teen liiga palju. Vähemalt kui seda võrrelda teiste töömahuga ning palganumbriga. Oskaks ma vaid ükskõiksem olla ja lihtsalt päeva mööda lasta ja endast minimaalset anda. Aga ma ei oska! 

Kodune kanapirukas, Twix, vein ning kalli kaasa juuresolek on vähemal tuju tunduvamalt paremaks teinud. Ma tõsiselt vajan puhkust! Ei suuda kuu lõpu riigipühi ära oodata ning Eesti reisi juulikuus pooleteiseks nädalaks. Eesti reisiks on kindel kava Excelis valmimas, et kõik vajalik tehtud saaks. Augustis tulen uuesti loodetavasti, seekord üksinda ja lihtsalt puhkaks ja jooks šampust. Ma ei suuda ära oodata noh!!!

Ei ole lust ja lillepidu

Ahastus... Uue elamise otsimine on üsna masendav, sest ilusad elukohad maksavad NII kuradima palju ja mingisse uberikku ei taha ka kolida. Jätkuvalt otsime, aktiivsemalt seekord... Linnast välja kolida ka ei saaks, sest tööle tulekuks oleks autot vaja, aga kummalgi meist lube ei ole. Oht on, et kui ma leiamegi ilusa koha, mida eelarve täiesti lubaks, siis suren ma õnne kätte maha. Päriselt :)

Murest lahti

Jagatud mure on alati pool muret. Nimelt tööl tekkis üsna pingeline olukord, kus teise osakonna juhataja lõpetas kõne öeldes, et ta kirjutab sellest kellelegi. Ma ju võtan kõik alati liialt hinge, süda puperdas, sisikond keeras ja tulin koju. Mehele olukorra ümberrääkimine pani mind palju paremini tundma, sest tegin ju siiski kõik võimaliku ja mina ei olnud see, kes kliendile valet informatisooni andis. Homme räägin enda juhatajaga ja vaatame, kas sellest midagi tõsisemat kujuneb. Loodetavasti mitte ja ma saan selle unustada sama kiirelt.

Õhtusöök oli täna üsna tervislik: ahjus küpsetatud lõhe, riis (valge ja musta riisi segu), tomati-sibula salat ja herne-majoneesi salat. Kõht on nii täis ja mõnus on olla. Üritan endast parimat anda, et toitumisharjumusi tervislikumaks muuta. Laupäeval tegime ilusti restoranis viimase burgeri söömise ka ning järgneva kuu kokkame kodus. Salateid, juurvilju ja värsket toitu tuleb kindlasti meie menüüse rohkem. Lisaks olen nädal aega hommikut sooja sidruniveega alustanud ja täitsa meeldib. Saaks kohvijoomise ka vähemaks, oleks tore, aga küll jõuab, üks samm korraga :)

Kooki, rosinate ja pähklitega.

Kokkamine alaku! Eile tegin suure pajatäie stir fryd kana ja nuudlitega. Vürtsi sai kogemata liialt pantud, kuid nuudlite koguse juures oli täpselt paras ja imehea tuli välja. Nüüd saame kolm päeva nuudleid süüa. Lisaks peaks homme või ülehomme lõhe ära tegema, mida ma küpsetan ahjus fooliumis sibula, majoneesi ja juustuga. Sellise retseptiga suutsin isegi oma kalli pirtsaka Rogeri kala sööma panna :) Tuunikala muidu läheb küll, aga värskelt ei ole eriti kala kokanud, sest ma ka eriti fänn ei ole.

Täna sain varakult töölt koju ja tegin kooki ka, sest homme saab meil ju siiski täpselt 3 aastat koos elatud. Meeletu, kui palju on kolme aastaga muutunud...

Koogikesest pilti ka kortsus voodilinal.