Beebi sündis kiirabiautos!

Tere tulemast meie perre, Amber Skye! Beebipreili sündis 09/03/2017 kell 23:05. Tulekuga hakkas tal nii kiire, et sündis kiirabiautos teel haiglasse. 

Ta on absoluutselt imeline ning kella 13-14 ajal jõudsime haiglast koju ja üritame uue kaosega harjuda. Cooper on meil väga üllatanud ja on beebist nii vaimustanud. Pikem sünnilugu tuleb kirja lähipäevil. 

40+2 nädalat rase - esimene kõne sünnitusosakonda

Eilne päev möödus ilma suurte muutusteta. Natukene eraldasin korki, aga muidu oli kõhu poolest üsna hea olla. Pärastlõunal tabas mind küll kerge auraga migreen jälle, mis paratsetamooli ja uinakuga paari tunniga üle läks. Õhtul oli veel šokk, kui Cooper tavapärase 23 asemel enne 19t diivanile magama jäi. See-eest passis ta 1:30-3:30 ajal ärkvel. Lõpuks saime ta magama ja põõnas siis 9ni. Kuigi ma paar tundi üleval olin, olin ikka 7:30 üleval nagu alati.

Tänane hommik hakkas väga tiheda vetsus käimisega. Üsna tugev päevade valu oli samuti ning meeletu surve seal allpool.

Käisime toidupoes tiiru, sest kõik eluks vajalikud asjad nagu vetsupaber, sai ja piim saavad ju alati korraga otsa. Juba poes tundsin, et surve aina suureneb. Koju jõudes algasid üsna valulikud ja regulaarsed toonused, aga päris hinge kinni ei võtnud. Ajaliselt kestsid aga paar minutit ja tulid iga paari minuti tagant. Võtsin julguse kokku ja helistasin igaks juhuks sünnitusosakonda, öeldes, et valu on üle elatav, aga üsna regulaarne. Ämmaemand telefonil ütles, et päris sünnituss toonused ei peaks üle minuti olema ja soovitas vanni ja paratsetamooli. Natukene tuli nutt peale, sest enda peale sain pahaseks, kuna lubasin alati, et ei hakka enne arvama, et midagi toimub, kui valust ei röögi.

Väikemees trügis vanni seltsiks ja pesi muudkui beebit. Vannis läksid toonused nagu kergemaks ja harvemaks. Igaks juhuks raseerisin jalad ära, kui neid lähiajal kellelegi paljastama peaks.

Nüüdseks on vannist paar tundi möödas, saan endiselt valulikke toonusi, kuid nad ei ole nii tihedad ning on endiselt üle elatavad. Eks aeg näitab, kas on vale algus või hakkavad asjad lõpuks liikuma. Veed katkenud pole ja ma loodan, et mu valulävi nüüd nii kõrge ka pole ja ma kodus või autos sünnitama ei hakka 😊

40. nädalat rase - tähtaeg tuli ja läks sündmusteta

Ärge veel õnne soovima hakake! Tähtaeg tuli ja on peaaegu läinud ja endiselt rase! 😊

Eile käisin ämmaemanda juures end näitamas. Kuigi kõht on hiiglaslik, on selle mõõt 38 nädalat, aga see beebi on vähekene pisem alati olnud. Beebi pea enam vaagnas ei olevat, kuigi kaks nädalat tagasi oli. Olen aga kuulnud, et teise raseduse lõpus võivad beebid seda teha ja tihti laskuvad just alles vahetult enne sünnitegevuse algust vaagnasse. Kõht on silmaga nähtavalt kõvasti madalamal.

Nädalavahetuse tunded kadusid, eile oli päris hea olla. Täna seljavalu ja kerge päevade valu, aga ei mingeid toonuseid. Seega lõpetan lootmise ja võtan ühe päeva korraga.

Hetkel on beebi küll nii üliaktiivne nagu tahaks välja pugeda, aga samas on seal vist ikka liialt mugav.

Eks hoian teid tihedamini kursis 😁

39+5 nädalat - Kuskil miskit toimub. Vist?

Oi, kuidas ei taha lootust hakata üles kruvima, aga tahtmatult tekib lootus, et see beebi tuleb omaalgatuslikult välja. Aga ärme veel päris kõvasti lootma hakka.

Kõik sai alguse eile, kui poistega poodides käies oli üsna tugev surve alakõhus ning alaseljavalu. Koju jõudes ja puhates ei muutunud see sugugi kergemaks. Päeva jooksul erandus paar suuremat limakorgi juppi ka. Õhtuks oli seljavalu pidev ning ka kõhus oli pidevalt päevade valule sarnane valu. Ärkasin umbes kella 3:30 ajal, kui kõht muudkui toonusesse läks ning mõne toonuse kohta võiks öelda, et olid natukene valulikud. Ei midagi hullu küll, lihtsalt ebamugav. Valutavalt ja ülemõtlevalt olin voodis tunnikese ära, siis kobisin diivanile raamatut lugema. Mingi aeg hakkas uni peale tikkuma, aga siis tegi Cooper voodis natukene häält ja läksin voodisse tagasi. Magasin siis edasi 8ni.

Hommiku otsa oli sama - seljavalu, päevade valu ja üsna palju toonuseid. Ei midagi liialt valusat, ei midagi regulaarset. Nüüd õhtuks nii väga valus enam ei ole ka, kuid aeg-ajalt tulevad ikka toonused kõhtu ning kork veel eemaldub. Väsimus on aga meeletu peal, mis on küll ilmselt kehvast eelmisest ööst.

Igaks juhuks kontrollisin haiglakoti üle, kuid üritan kõigest väest mitte liialt lootma hakata, et sünnitamiseks läheb. Kõige hiljemalt täna täpselt kahe nädala pärast läheks haiglasse sünnitust ette kutsuma, kui beebi siiski ise välja ei tule. Samas sellist enesetunnet ja valutamist ma küll veel kaks nädalat taluda ei taha.

Kui midagi homseks ei toimu, siis homme lõuna aeg näen oma ämmaemandat jälle. Pole kindel, kas stretch and sweepi tehakse, sest tavaliselt teise raseduse korral tehakse seda alles 41sel nädalal ja homme on üks päev 40nädalast puudu, kuid küsida ju võib.

Suurprojekt Haapsalu Sall vol 1

Päris algajaks kudujaks ma end väga enam ei pea, samas oskusega väga veel ei keksi. Pidevalt on tunne, et on palju, mida veel õppida ja et veel rohkem on vaja harjutada.

Mõnda aega on peast läbi käinud idee Haapsalu salli kududa. Suure hurraaga arvasin, et kui ma nüüd alustan, saaks ma selle aprilliks Uus Meremaale ämmale saata, kes 60seks saab. Nüüd natukene juba proovides on uueks tähtpäevaks jõulud, aga pole kindel millise aasta jõulud.

Eeltööd sai üsna kõvasti tehtud nii internetis, Pinterestis ja küsisin nõuandeid ka ühest väga vahvast Facebooki grupist, kust nii armsasti aidati.

Just sealt grupist tuli soovitus lõnga kohta see Shetlandilt tellida. Üllatavalt tuli see kahe päevaga kohale ja tekitas kõvasti hirmu, sest vaadake, kui hirmus peenike see on!

Kui kõik ilusamad Haapsalu sallid tunduvad küll nuppudega kootud olevat, siis nuppu pole ma iialgi isegi proovinud kududa ja seega valisin vähe lihtsama mustri.

Eile lõin esimesed silmused varrastele proovilapi jaoks. Ei valeta, kui ma ütlen, et ma kudusin ja hoidsin hinge kinni, sest lõng oli nii peen ja üldse oli alles paras nikerdamine. Kasutasin 2,75mm vardaid, aga pole esimese proovilapiga üldsegi rahul, kuna kude on natukene liialt lödev.

Teine proovilapp 2mm varrastega on poolenisti tehtud ja tundub juba palju parem. Pilti veel teinud ei ole. Eks varsti arvutan ära suure salli jaoks vaja minevad silmused ja hakkan selle suure tööga pihta.

Tähtaega ma endale selle töö jaoks ei pane, sest paar teist eset on beebipreilile pooleli, mida ma ilmselt meeleldi lõpetan, kui sellest peenest pitsist natukene tüdimus tuleb. Olen aga väljakutseks valmis :)

Lisa: 2mm varrastega tehtud proovilapp ka valmis ja palju parem, seega läheb peenemate varrastega kudumiseks.

Parim migreeni ravi - toit

Hommikused kaisutused diivanil.

Endiselt olen hiiglaslik pallike! Kui rasedusest kopp ees nii väga ei olegi, siis mu tervisest küll, millest ma pidevalt soiun nagu vana inimene. Eile õhtul ehmatasin end täitsa ära, aga parem karta, kui kahetseda. Pärast õhtust näopesu hakkas silmade ees virvendama, mistõttu ma üsna varakult voodisse ära läksin. Khä khäm, kell 22. Üritasin natukene virvenduse taustal raamatut lugeda, aga ühel hetkel tundsin, kuidas vasak käsi ja vasak näopool surisema hakkasid, jube jõuetus peale tuli ja pea paremal poolel justkui surve tekkis. Meil on siin teleris üsna tihti reklaamid insuldi märkide tunnetamisest, seega esimene mõte oli muidugi kõige hullem. Samas päris äkki need sümptomid ka ei tulnud, suutsin kõndida ja rääkida, kuigi üsna mullis oli olla. Kiire kõne 111-le, mis on siinne haigekassa nõustamisliin. Küsisid mult hunnik küsimusi ning ütlesid, et mu lähim perearst helistab tunni aja jooksul. Ootasin tunni, endiselt oli üsna mull olla, aga vähemalt silmanägemine hakkas paremaks muutuma, seega läksin magama ära. Hommikul oli kõnepostis teade, et arst oli mulle 3h hiljem, kell 2 helistanud.

Kerge konsulteerimine Dr Google-ga pakkus kõige tõenäolisemaks diagnoosiks hemipleegiline (ilmselt valesti kirjutatud) migreen. Päris tugevat migreeni küll ei tekkinud, aga kerge peavalu oli küll, mis mul veel hommikulgi oli. Õnneks õhtuks on juba täitsa endine olla ja loodan, et ma seda enam iial kogema ei pea.

Kõige parim ravim on ikka toit, seega täna üle pika pika aja tegin Inglise hommikusööki, mida me küll lõuna ajal sõime. Küll oli hea :)

39. rasedusnädal

Tüüpiliselt, kui oleks, millest kirjutada, läheb arvuti katki. Proovisime parandada, aga uusi juppe oleks vaja, seega prügikastis. Kuna mul on endiselt kaks koolitööd vaja esitada maikuuks, siis vaatame mõne soodsama tahvelarvuti klaviatuuriga või läpaka. Hetkel oma igivanal Kindle'l kirjutamas. 

Täna täpselt 39 nädalat ja 1 päev rase ja endiselt pole tunnetki, et midagi varsti toimuks. Mõned Braxton Hicksi toonused on valusamad olnud, aga ei muud eriti. Ju on ka sellel lapsel mu kõhus hirmus mugav olla.

Eile olin aga julge ja käisin Cooperiga mängutoas, ilmselt viimast korda kui ta veel üksik laps on. Valisin ühe väiksema mängutoa, et ma kuhugi väga teda päästma minema ei pea, aga ta käskis mul ikka väikestesse kohtadesse temaga pugeda. Vahva oli ikka, aga jubedalt ära väsitas. Isegi Cooper läks tavapärase 23:30 asemel kell 22:30 magama :)  

Meie väike suur poiss, kes sel kuul juba kolmeseks saab. Küll see aeg läheb kiiresti, kui sul on lapsed...