Nobedad näpud

Avastasin, et ma ei ole siin superammu oma käsitööd näidanud. Tuleb tõdeda, et eks selle tõttu on blogi tihti nii vaikne, et kui ongi vaba hetk, siis haaran hoopis varraste või heegelnõela järgi. Käsitöö muutub aina suuremaks armastuseks ja kireks ja ma südamest loodan, et ühel päeval see mulle ka pisikest sissetulekut tooks. Kuigi iseenda pere to do-nimekiri on üüratu.

Mõni kuu tagasi tegin endale kingi ja tellisin korralikud Knit Pro vardad ka, millega on tõesti kudumisel hoopis teine tunne. Läks veel nii õnneks, et kui olin neid korduvalt internetis imetlenud, siis oli hind komplektil üle $110, kui aga ostmiseks läks, olid vardad alega ja vaid $80. Hind on ikka üsna krõbe, aga ma kasutan neid igapäevaselt ja eks see kestab mul pikalt pikalt.

Tegemisi on detsembrist saadik (see oli vist viimati, kui midagi näitasin) päris mitu. Kõik vaid mulle ja Amberile. Cooper tegelikult sai endale ühed erkkollased kindad ka, aga neist ma vist korralikku pilti teha ei jõudnud, kui ta need kätte sai. Kampsuneid ta ei taha, seega ei saa ka. Tegelikult Amber hakkab ka aina rohkem kampsunite vastu kaklema. Ei teagi miks, isegi kui on midagi väga pehmet seljas, mis ta nahka ei katsu, hakkab virisema ja kakkuma. Saangi siis endale rohkem teha.

Esimese asjana näitaks seda vahvat kampsunit, mis saigi detsembris valmis ja mis Amberile juba väike on. Vist üks mu lemmikuid, mis ma talle teinud olen, väga mõnus muster oli

Väike lihtne poolvarrukatega villane kampsun. Seda ka aeg-ajalt kakutakse, seega väga palju kandnud ei ole.

Lihtsad heegeldatud papud. Neid kandis ta siis, kui tal veel päris jalatseid ei olnud, kuna õues ei jalutanud, aga kärus hakkas vaid sokkidega külm. Igati vahvad.

Kindad, sest hommikud on meil ikka üsna külmad. Vahelduseks proovisin natukene tikkimist ka. Need püsivad Amberil imekorras hästi käes.

Heegeldatud paks kampsun, mida ta on küll vaid mõned korrad külmadel hommikutel kodus kandnud. Hea ja praktiline.

Kaua tehtud kaunikene iseendale. Imetlesin seda mustrit pikalt pikalt, kuni sobiva lõnga leidsin. Mõned vead sees, aga midagi silma ei riiva. Raudselt teen seda kunangi uuesti, sest nii meeldib, aga siis küll numbri võrra suurema ja vähe pikema.

Üks kiirmüts Amberile. Enda üllitis kokku panemiseks ning pits on Haapsalu salli käpakiri. See püsib hästi peas pärast esimest paari kakkumist. Sellega kudusin esmakordselt icord-i ka, ehk neid paelu, jube vahva kudumine.

Veel üks uus lemmik, mis tegelikult üllatavalt hästi seljas püsib ja seetõttu kasutust saab, Roxy kleit.

Pontsiku padi! Midagi testsugust, mis tegelikult pigem Cooperi oma, kuna ta mängib sellega kõige rohkem ja see käin lausa voodis kaisus kaasas.

Kõige viimane kampsun iseendale, mis mind nüüd küll hästi soojas hoiab. Lõng oli leid taaskasutuse poest ja paras nokitsemine oli, kuna see üsna karvane mohäärikas. Tulemus aga meeldib.