Sunday, 17 June 2018

Mis meil vahepeal ka toimunud on

Kallis tädi mainis, et ei tea, kuidas meil ka läheb, kuna ma ei ole ammu bloginud. Ei ole jah! Ma pidevalt mõtlen, et tahaks kõik siia kirja panna, et hiljem hea meenutada, aga ei tea, kuidas on raske oodata 1min, et arvuti end tööle paneks. Aga üritame seda viga parandada. Üheks põhjuseks on olnud see, et me ei ole midagi suurt teinud. Vaikne ja igav igapäevaelu ning talve tõttu oleme üsna kodused.


Cooper käib ilusti esmaspäevast reedeni lasteaias. Just sel nädalal oli meil imevahva juhus, et märkasin ta peas ühte mutukat. Kiire guugle kinnitas, et see nägi täitsa täi moodi välja. Järgmine päev tal lasteaeda minna ei lubanud ja ostsin ravimi selle jaoks. Poiss oli üllatavalt tubli, kui ma selle kreemi talle juustesse panin ja seda pikalt pikalt hiljem välja kammisin. Õnneks sain vaid ühe täi ja portsu mune, seega sain sellele kiirelt jaole. Lugesin talle järgmisel päeval sõnad peale, et ta jumala eest kellegiga peasid enam kokku ei paneks, muidu peame rohtu panema jälle. Loodame, et jääb meelde. Üsna hirmus oli küll, kuna mul endal pole iial täisid olnud ja nendega eelnev kogemus null. Olen nüüd vähemalt ühe kogemuse võrra rikkam.


Amber on vahepeal kuidagi üle öö beebist mudilaseks muutunud. Selline väike isiksus, et anna olla ja milline suur draamakuninganna. Aina usinam igasugustes asjades ka, mida kohe hoobilt ei oskagi kirja panna. Sööb endiselt jube hästi, anna aga ette. Eriti läheb peale liha ning mandariinid on hetkel suured lemmikud. Õnneks meil siin täiesti mandariinihooaeg ja need saab poest odavalt kätte, kuigi igal pool on puud neid täis ka. Imetab samuti endiselt ja seda ei ole mul plaanis ise võõrutama hakatagi. Küll ta ise sellest välja kasvab, kui ta selleks valmis on. Seetõttu on meil ööd endiselt üsna unetud. Vigiseb iga 1-2 tunni tagant ning tissi saades on 5minutiga magamas jälle. Hommikud on tal vaid viimasel ajal jube varajased, ärkame 4-5 ajal. Paar ööd tagasi oli just imeline see, et ta tegi harva 3tunnise une südaööst 3ni ning siis alustas päeva alles kell 5:45. Igasugu unetreeningu vastane olen ka, küll ta sellest ka ise välja kasvab, ma elan vabalt üle.


Üks suuremaid asju Amberiga viimati on see, et ma viisin ta esmakordselt mängurühma. Oi, kuidas talle seal meeldis. Talle meeldib alati Cooperi lasteaias natukene ringi joosta ja kisaga pean ta sealt ära tirima. Nüüd on meil siin kodu ligidal üks vahva väike mängurühm, mis kaks korda nädalas kokku saab. Oleme vaid paar korda käinud, aga kindlasti saab sellest meie tihedam rutiin.


Endal läheb samuti üsna tegusalt. Sain vahepeal oma külastajaviisa, mis on järgmise aasta märtsini, kuni mu elamisluba tehakse. Ei hakanud sel korral tööviisat tegema, sest ma lastega kodune nagunii ja külastajaviisa oli paarsada dollarit odavam. Elamisloa kohta pidin mõnele lisaküsimusele vastama, näiteks, kuidas mina ja P saame meie kultuuriliste erinevustega hakkama. Jah, sellist jaburust peame "tõestama". Lisaks ootasime ta karistusregistri väljavõtet Austraaliast, kuna me esmase ankeediga saatsime vähe vale. Just eile tuli õige kohale pärast pikka ootamist, sest see saadeti esmalt valele aadressile, kuigi saatsime mitmed dokumendid tõestamas ta aadressi. Igatahes on see viimane paber käes, mille ma esmaspäeval posti panen ja loodame, et siis enam pikalt oma elamisluba ootama ei pea.

Olen viimasel ajal usinalt ka autoliikluse reegleid õppinud ning olen valmist varsti teooriatesti tegema. Autosõidu oskust on siin hirmsasti vaja ja aeg on oma hirmudele vastu astuda. Eile sundis P mind esmakordselt meie auto rooli ka, et auto väravast maja kõrvale sõita. Auto on terve ja meie oleme elus! Amberi meelest olid mu järsud pidurdamised ülimalt naljakad, aga Cooperi ehmatasin natukene ära ja ta hiljem ütles, et emme ära sina enam issi toolile istu. Naljatilk.

Lisaks teen vaikselt eeltööd, et elamisloa saabudes oma väike firma püsti panna, teistele töötama minemise asemel. Selle jätan veel saladuseks, millega plaanis tegeleda. Tegelikult olid meil mitmed mõtted peas, millega ise raha teenida saaks, aga alustan ühe ideega ja vaatame, kuidas läheb. Olen selleks katsumuseks valmis.

Sedasi vaikselt meil lähebki. Mees alustas hiljuti maksuametis uut tööd ja on muidu tubli.


Ahjaa, mainiks ära, et meie kass Jack on ka lõpuks ometi toakassist õuekassiks edendatud. Tundsime, et ta on selleks valmis ja oligi. Kui muidu välja saades oli ta kohutavalt hirmul, siis nüüd võttis asja mõistusega. Ilusti ajab omi asju ning tuleb koju tagasi ja mjäugub ilusti ukse taga, kui tuppa tahab. Naabritel on umbes sama vana kiisu, kellega nad suured sõbrad on.

Lõpetuseks paneks ajaloo huvides kirja ära, et ma ikka ei salli siinseid külmi maju! Külmematel öödel on meie tuba u 11-12C, mis on toas olles ikka päris külm. Ilmselt teeb asja hullemaks see, et ma öö otsa sooja teki alt välja pugema pean ja paar tundi enne päikesetõusu päeva alustan. Päevad on endiselt üsna soojad, kuigi 21sel algab meil ametlikult talv. Eks harjume ära ja elame üle.

Luban, et hakkan natukene tihedamini kirjutama, sest täitsa vahva on :)

Mõned lisapildid:

Alati söök käes ja tegusid tegemas.
Küll lapsed on armsad, kui nad magavad. Kahju, et nad seda nii harva teevad.
Talveks valmis. Üks preili 3tunnine lõunauni ja talle valmis uus müts.


Ühel külmal hommiku oma hingeõhku kontrollimas.

Uudishimulikud, kui meil majale survepesu tehti. 
Sõbrad.


Mängurühma tuhin.

Mängurühma hommikueine.

1 comment:

  1. Tore teie tegemistest taas lugeda ja veel toredam, et elu edeneb aina positiivsemas suunas :) Ja et neid täisid ka igale poole jätkub, üleilmne nuhtlus....

    ReplyDelete

30se heietused ning mu esimene õhkõrn õlasall

Selles pole kahtlustki, et aeg lendab aina kiiremini, mida vanemaks sa saad. Paar päeva tagasi sain ma 30seks. Esialgu oli selle numbri ees...