Parim vorm 30selt?

Amberi raseduse ajal ma juba tegin endaga diili, et pärast sünnitust näen vaeva ja ajan end supervormi enne oma 30ndat sünnipäeva (novembris, väga ei oota). Jube hea plaan oli. Kui ta väiksem oli, siis käisin ikka kõvasti jalutamas ja tegin kodus harjutusi. Mingi aeg järgisin ka söömis rangemalt, kuid nüüd on kook ikka igapäevamenüüs. KUID, tuleb tunnistada, et mingil imekombel on mul hetkel üsna hea vorm küll. 

Kaalu on mul hetkel umbes 60kg, mis on natukene vähem, kui enne mõlemat last. Enne Cooperit ja Amberit kaalusin ma mõlemal korral umbes 62kg. Raudselt on imetamine just see, mis mul nii hästi mõjunud on. Amber endiselt imetab mitu korda päevas ning läbi öö ja ega ma põhimõtteliselt söön ka päev otsa, sest pidevalt on nii meeletu nälg. Kõhu nahk on natukene kortsuline, aga natukene on lihast näha. Jalad on mul raudselt elu parimas vormis, kuna puusakas olen ma alati olnud, kuid nüüd tunnen end ka lühikestes pükstes hästi. Natukene isegi kardan seda aega, kui ta enam ei imeta, sest siis ma ilmselt paisun 3x suuremaks, aga ma naudin, kuni ma saan.

Kui ma päris trenni iga päev ei tee, siis igapäevaselt jalutan küll. Cooperi lasteaed on meie kodust täpselt 1km kaugusel, seega 5 päeva nädalas miinimum 4km kõnnin ära. Igal kolmapäeval käin P'i vanaema juures ja nendel päevadel tuleb 10km kokku. Lisaks kodus väga istuda ei lasta. Aeg-ajalt teen mõned kõhulihaste harjutused ka, aga kui Amber ärkvel on, siis ta tuleb seda nähes kohe peale ronima. Amberi sülelembus on mu seljast ja kätest vorminud esimese pildi tulemuse, kuigi ma ei oska õigest sedasi poseerida.

Esmakordselt elus olen ilmselt oma figuuriga ka väga rahul. See ei ole küll perfektne Victoria Secreti modelli oma, aga mul on endal mugav olla ja ma tunnen end oma nahas hästi. Mu keha tundub hästi vastavat igapäevasele liikumisele, mis paneb küll aeg ajalt mõtlema, et kui vormis ma oleks, kui ma vaeva ka näeks, aga siis tuleb isu jälle kooki küpsetada :)