Friday, 6 April 2018

Cooperi neljas sünnipäev


Vahepeal, täpsemalt 22märtsil, sai Cooper nelja aastaseks. Kuidas ta juba nii suur on ja kuhu aeg lennanud on, ma ei tea. Rõõmus ja samas natukene nukker. Kuna loomaaias käik oli ta suurem sünnategevus, siis me ta õigel päeval väga palju ei teinud, aga erilise päeva kodus sai ta ikka.

Hommikul ärgates ootasid teda mõned kingitused. Plaanis ei olnud küll palju kinke teha, aga vanavanemad kaugemalt saatsid ka natukene kingiraha ja nii tal see hunnik üsna suur ongi. Poiss oli igati rahul.


Kingiks sai ta mõned superkangelaste tegelased ja kõik PJ Masks multika tegelased. Lisaks kaks Legot, mida me lõpmatuseni kokku panema peame talle, ning ports raamatuid.



Kook oli traditsiooniliselt minu tehtud. Küsisin pikalt juba ette, mis kooki ta tahab ning viimaseks valikuks jäi tal Roheline Ninja, kes on tegelane Lego Ninago filmist. Pinteresti-perfektne see ei ole, aga Cooper sai aru küll, kes see on.


Oma sünnipäeva hommiku veetis Cooper aga hoopis lasteaias. Kuni ta seal oli, kaunistasin ma ta toa ka natukene ära. Päris lahe oli ja see püsis terve nädala ilusti üleval.


Koogi ja küünlaga ei jõudnud värske neljane issi töölt koju tulekut oodata, seega sai kohe lasteaiast koju tulles küünla ära puhuda ja natukene kooki nosida.



Neljane Cooper on meil üsna suur ja tubli poiss. Räägib-kõnnib jne :D Söögiga on ta endiselt väga väga pirtsakas. Tundub küll, et vaikselt läheb paremaks, kuna pikalt limiteeris ta oma menüü 10 asja pealt 5le, aga üks päev lambist küsis banaani süüa ning lasteaias oli ta olnud nõus riisi ja kana sööma. Kodus veel mitte. Aga küll ta vaikselt omas tempos jõuab. 

Päeval vetsus käib vabalt ise, aga öösiti on tal veel mähe all. Tavaliselt ta sellest küll esmalt keeldub ja me paneme selle alla, kui ta magama jääb. Pooltel öödel on mähkmes pissi ka, seega ära me veel jätta ei saa. Üks õhtu jäime mähkmega natukene hiljaks ka ning poiss rõõmsalt norskas keset oma lompi. Selle üle aga ei muretse, tean paljusid ta eakaaslasi ja vanemaid, kes veel öösiti põit ei pea ja see on täitsa normaalne.

Nagu kinkidest järeldada, siis superkangelased on ta suured lemmikud. Nendega teeb ta igasugu lugusid. Tihti peame me temaga mängima, mis küll tähendab seda, et ta ütleb meile ette, mida me oma tegelasega tegema ja rääkima peame. Tulevane filmirežissöör?

See on meil juba selgeks saanud, et päris lapsgeenius ta meil ei ole, pigem üsna püsimatu kutt, kes tihti juhtnööre lihtsalt ei järgi. Oma nime ta vaikselt on kirjutama hakanud, aga tihti keeldub ja ütleb, et peame ikka koos tegema. Numbrid on 20ni selged ning kõiki tähti oskab üks haaval lugeda, aga sõnu veel kokku ei pane. Küll ta jõuab!

No comments:

Post a Comment

Tervitused ja uudis!

Tervitused kaugelt maalt! Viimasest postitusest on üle aasta ja ma otsustasin, et ma isegi ei vabanda selle pärast. Viimasel aastal olen üld...