Tööle!

Ei olegi jõudnud pärast eelmist tööteemalist postitas blogima, aga intervjuu läks hästi ja homme on mu esimene tööpäev pärast 23kuud kodus olemist. Jaanuarikuu saan koolitust esmaspäevast reedeni ning veebruaris hakkan olema tööl öösiti reedest pühapäevani (3 ööd, 10h öö).

Esimesed kaks jaanuari nädalat on P puhkusel ja Cooperiga üksi kodus. Küll siis saab kogeda, kui lihtne või raske see on. Kui mu vanemad sel nädal siin olid, siis ta ühel õhtul vaatas ka Cooperit paar tundi, kui me väljas õhtusöögil käisime. Esimesed pool tundi Cooper küll nuttis ja otsis mind taga, aga siis harjus ära. Mulle tunduvad nad juba pärast seda väikest koosolekut tunduvalt lähedasemad ja Cooper on natukene rohkem issikas. Cooper on juba lasteaia nimekirjas ka. Nende kahe nädala jooksul saab P ta sinna kolmel korral viia tunniks-paariks, et Cooper seal meieta olemist harjutada saaks. Siis peab pisike kahjuks kaks nädalat iga päev lasteaias olema. Veebruarikuust aga on ta seal vaid reede pärastlõunatel ja esmaspäeva hommikutel, et ma natukene und saaks enne ja pärast tööd.

Elevus on natukene juba sees küll. Olen mõned uued tööriided ostnud, kuid õnneks enamus vanu mahuvad ka veel selga. Saaks vaid oma külmetusest lahti, mis mind hea kuu aega juba piinanud on. Mul on ikka väga korralikult nohune nina ja köhin ka hästi. Päris kuu aega see vist väga normaalne enam ei ole, aga mul ei ole enam nüüd aega arsti juurde ka minna antibiootikume küsima. Kui veebruaris veel sama on, siis saab ära käia.

Kõige selle juures on vaja 12ndaks jaanuariks essee valmis saada. Eile läks Cooper küll hilja magama (ta tegi ülipika uinaku, sest hommikul pidime ta vara äratama, kui vanemaid läksime lennujaama viima), aga pärast seda tegin veel koolitööd. Vähemalt uue aasta algusega on motivatsiooni üliasjalik olla.

Naudin nüüd oma viimast päeva koduse emana ja homme lähen raha teenima 😁