Tuesday 2 December 2014

Iseenda hingeelust

Oma depressioonist ei olegi ma rohkem rääkinud. Arsti juures käisin, teraapia kohast helistati, aga kahjuks ei saanud ma tõesti teraapiasse minna, sest telefonil öeldi, et Cooperit ma kaasa võtta ei saa. Perearstilt olin küsinud, et kas ta arvab, et ma saan, ta oli üsna kindel, et saan. Muidu ei oleks ma seda varianti valinudki.

Enesetunne läks aga mõneks ajaks palju paremaks ja mõtlesin, et sain sellest ise üle. Kahjuks mitte.

Viimane kuu või nii olen end jälle väga kehvalt tundnud. Tujud on pilla-palla, iga pisiasja üle lähen ma ülimalt põlema, nutta tihun kergelt jms. Sellele on lisandunud kerged ärevushood. Näiteks reedel kohtusin ühe märtsiemaga Leedsis ning mingi hetk tundsin, et ma tahan inimmassi seest koju ära. Kell hakkas ka hiliseks jääma, kuid oleksin saanud vabalt paar tundi veel laperdada ja kohvitada, sest P oli oma töökohaga jõulu-õhtusöögil. Tundsin aga meeletut tahtmist kohe koju minna, pea käis ringi, rinnus oli raskus ning kõhus keeras. Seda tunnet olen pea iga päev vähemalt korra tundnud viimase nädala jooksul.

Arsti juurde uut aega ma pannud ei ole, aga helistan kas veel täna või homme. Nüüd võtaks meeleldi juba rohtu, sest mul on kõrini sellest pidevast halvast meeleolust.

Asjale ei aita üldse ka hetkel olevad suhteprobleemid kaasa. Mis meist saab, seda ütleb vaid lähitulevik, ma ei tahaks sel teemal siin veel rohkem rääkida. Kuid ülimalt raske on positiivne olla selle kõige juures.

Õnneks mu väike päike suudab mind alati naeratama panna. Nii armas on, kui ma taaskord pisaratesse puhken ning Cooper mulle murelikult otsa vaatab ja kaisutama tuleb. Vähemalt keegi hoolib minust veel siin.

5 comments:

  1. Kuidas Sinu ja P suhe hetkel on? Olete raskused ületanud?
    Mul oli pikk paus vahele tulnud, lapsed nõuavad oma ja muudki tegemist jagunud, kuid eile sain taas su blogi lugeda. Niipalju lugesin välja, et teete näd.vah kogu perega väljasõite. Seega fingers crossed, et Teil on asjd laabunud.
    Elan Teile kaasa, kuigi sa mind ei tunne. Avastasin su blogi kui sa veel rase olid ja lugesin kõik lood alates algusest läbi.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oi kui armas, et on mu elule kaasaelajaid. Meievahelised asjad vaikselt paranevad. Me ei ole küll veel, kui tavaline noorpaar olema peaks, aga asjad on paremad, kui nad mõned kuud tagasi olid. Ühise lapsega ikka lihtsalt lahku ei lähe iga tüli pärast.
      Suur aitäh lugemast!

      Delete
  2. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete

Tervitused ja uudis!

Tervitused kaugelt maalt! Viimasest postitusest on üle aasta ja ma otsustasin, et ma isegi ei vabanda selle pärast. Viimasel aastal olen üld...