Pooleaastane Cooper!

Eile sai meie väike Cooper kuus kuud vanaks. Ei olnud nii suur muutuste kuu nagu ma ette arvasin, aga eks ta iga päev on aina tragim ja suurem.

- Suurim sündmus sel kuul oli kindlasti ta esimene hammas. Kui issi alguses ütles, et see tal küll veel väljas ei ole, siis nüüdseks on juba küll. Kui meie sõrmega endal igemeid sügada, siis teeb see üks pisikene hammas ikka kõvasti haiget juba meile.
- Uueks lemmiktegevuseks on ka seismine. Mitte küll omaette, ikka millegi najal, näiteks diivani äär või tegelusmatt. Seisma tuleb ta alguses tasakaalu sättida, seda ta ise veel ei oska, aga kui tasakaal käes, siis seisab väga rõõmuga päris mõnda aega. Vahepeal on lausa tegu teda maha murda, kui põrandale tahaks teda pikali panna ja siis ta muudkui üritab seista.
- Juuksed on ka tunduvalt pikemad, kuigi pildilt pole näha. Jah, ma otsin nüüd muutusi, mida kirjutada.
- Keerutab ja pöörab põrandal ka end vabalt ja üsna kiirelt.
- Üritab end jõudsalt käpuli ka ajada, aga see vajab veel harjutamist.

Lõpetuseks aga mõned pildid sellest, kuidas ma seda ilusat ülemist pilti püüdsin saada jalgupidi voodi peal seistes (vaid ühe korra kukkusin peaaegu alla):

Ja teise nurga alt:

Sipu-sipu.

Modellinaeratus.

Nom, nom!

Kaldur.

Ei viitsinud enam poseerida.