Hammas!

Kuu või rohkem viril olemist, kaks päeva pidevat karjumist ja Cooperi esimene hammas piiluski esmakordselt paar tundi tagasi esmakordselt välja (pildil ehk ei paista väga, et ta veel väljas on, aga näpuga katsudes on hamba terav äär väga selgelt tunda). Vanust on tal tänaseks 5 kuud ja 27 päeva.

Karta laseb, et see on aga vaid algus. Eile puhkesin ma esmakordselt ise nutma, kui ma ei suutnud teda kuidagi lohutada ja ta muudkui kisas. See ajas teda kusjuures naerma, mis mind natukene kurjaks tegi, aga seda ma talle ei öelnud. Täna öösel ärkas ta esmakordselt nuttes hammaste üle, sest kohe pärast Bonjella panemist läks ta magama tagasi.

Kui muidu sain üsna paljud asjad Cooperi kõrvalt tehtud, näiteks koristamine, söögi tegemine, küpsetamine, üksinda vetsus käimine, siis eile ja täna võin ma neist vaid unistada. Eile õhtusöögi sain mingi aeg tehtud tegelikult, kui ta magas pool tundi. Kooki üritasin kaks korda teha, võtsin kõik asjad kapist välja ja nii, kui hakkasin esimest koostisosa mõõtma, ärkas kutt üles ja muu ta nutmist ei lõpetanud, kui see, et ta mu süles olla sai. Tõeline väike koaalakaru.