Puhkepäev

Tere puhkepäeva hommikust!

Äratus oli täna natukene peale 7t, kui ma Rogeri tööle ära saatsin. Tegin talle lõunaks võisaiad valmis, tegin endale kohvi ja tõin arvuti voodisse. Nüüd on hea puhkepäeva tunne, sest kõik teised suunduvad tööle, kui mina logelen.

Roger sai ka töölt kirja, et Keenia asemel on Taimaale minek. Ma küll ei tea, kuivõrd hea meelega ta läheb peale The Impossible filmi vaatamist eile. Ma ei ole nimelt iial teda nii palju ühe filmi üle nuttu lahistamas näinud. Tavaliselt vaid korra filmi jooksul, aga seekord oli neid nukraid hetki tema jaoks oma 3-4. Ma ise istusin poolenisti arvutis, seega väga ei süvenenud ja väga tundeliseks ei läinud. Väga armas film muidu, nii palju kui ma vaatasin.

Ma oleks võinud küll pikalt magada, aga mida varem ärkan, seda pikem päev puhkamiseks, eksju. Mitte, et mul palju puhkamist plaanis on.

Neli masinatäit pesu ootab triikimist. Ma ei olegi kirja pannud, et me jõulude ajal ostsime lõpuks ometi uue triikimislaua ära ning uue triikraua ka ning nüüd on väga mõnus triikida. Eelnevalt triikisin söögilaua peal, mis oli minu jaoks natukene madal ja peale paari tundi surin alati seljavalus. Praegu ma igatahes väga naudin, et meie pesumasinal on kuivati sisse ehitatud ja ma saan kõik riided peale pesu ka ruttu ära kuivatada, seejärel triikida ja kohe ära panna. Välja arvatud, kui meil pesu paar päeva triikimist ootab.

Lisaks tuleb täna kindlasti koolitööga alustada ja teha natukene uurimist debati jaoks ning teha algust ka essee jaoks tarkuste kogumisega ja vähemalt Word fail ära teha. Lisaks peaks hakkama mõtlema ka, millest ma PowerPointi esitluse veebruari lõpus teen.

Pärast kõike seda tahaks oma teise blogi jaoks pilte teha ja sissekandeid ette valmistama hakata, et  ma seal ka natukene aktiivsem oleks. Seda, millest kirjutada, on, aga nagu ma juba kurtnud olen, siis ajast jääb tihti puudu.

Esmalt aga teine kohvi ja natukene veel logelemist, et oleks jõudu asjalik olla.

Teine semester - psühholoogia

I am on a roll today!

Teine semester algas mul juba 3jaanuaril, seega ei mingit pikka puhkust. Sel semestril õpin ma psühholoogiat ning keskendume kiindumusteooriale ja laste arengule. Minu meelest alustuseks väga mõistlik teema ja minule kui loodetavasti tulevasele lapsevanemale väga hariduslik.

Esimene kodutöö, milleks oli filmi arvustus, oli valmis juba neljapäevaks. Kuigi sain oma töö valmis kolmapäeval ja plaanisin seda neljapäeval netti laadida, siis neljapäeval koolist koju jõudes läks see meelest ja töö esitasin 5,5h hiljem. Ehk ei ole väga hullu, sest õppejõud tahtis kirjatükki ka prinditult ja lubas mul selle järgmine nädal kaasa tuua, sest ma esmalt arvasin, et väljatrükkimine oli valikuline. Enivei, tööga ma ise kahjuks taaskord rahul ei ole, aga päris läbi ma vast ka ei kuku.

Teine tõsisem kodutöö on essee, mida ma homme-ülehomme hakkan valmistama. Kolmas hinne tuleb eksami eest, milleks on üks küsimus klassis, millele me seal vastama peame. Neljas kodutöö on PowerPointi esitlus jälle, mis õnneks on vabal valikul, aga sel peab midagi psühholoogiaga tegemist olema.

Lisaks sellele valmistume hetkel debatiks, mille teemaks on kas laste füüsiline karistamine on hea või mitte. Minu tiim on füüsilise karustamise vastu, seega pean ka selle jaoks natukene materiali koguma.

Üldiselt on jälle NII põnev ja huviga lähen iga nädal tundi.

Esimese semestri lõpp

Enne kui räägiks teisest semestriks, lõpetaks ära esimese semestri tulemusest rääkimise. Kodutööde tulemused võtsid küll pikalt pikalt aega - õppejõud lubas jõuludeks hinded välja saada, aga need tulid ehk teise jaanuarikuu nädala lõpuks. 

Esmalt kolmas kodutöö, mis oli PowerPointi esitlus, mille ma tegin laulvast revolutsioonist Eestis. Tahtsin teha millestki, mida ma ise natukene tean, aga millest teised inimesed ei tea ja mis ehk huvitav on. Teistele meeldis, esitluse ajal läksin ma küll ise meeletult närvi, hääl värises ja ma rääkisin jube kiirelt, mida ma armastan teha, kui närvis olen. Tulemus kokkuvõttes oli aga päris hea - 65.5. Lisaks esitlusele pidin kirjutama ka 500 sõnalise rapordi sellest, kuidas ma materiali otsisin ja kasutasin ja õppejõu kommentaar sellele oli järgnev:

Viimane kodutöö oli study review, milles me pidime kirjutama, kuidas me oma õpiharjumusi muutsime semestri jooksul, mida me õppisime, milliseid toetavaid juhendeid me kasutasime jne. Ise ma sellega super-rahul ei olnud, aga esitatud sai ja üllatus oli SUUR, kui see mu semestri parimaks hindeks ostus - 71! Õppejuhi kommentaar on järgnev:

Kokkuvõttes oli väga edukas semester nii tulemuste kui ka enesetunde järgi. Ma ausalt ei kujutaks enam ettegi koolis mitte käimist ja mulle nii meeldib.

Eluolust

Long time no blog, sest ajast tundub viimasel ajal pidevalt puudust olevat. Võtan end nüüd kokku ja panen kõik kirja, mida oleks vaja kirja panna.

Kahjuks ei saa öelda, et meie elu on meeletult põnev. Tüüpiline päev algab äratusega kell 5:45. Kiire pesu ja valmis sättimine. Seejärel tööleminek ning tööl pean kell 8 kohal olema. Tööd on palju ja pidevalt, hetkel on meil pea 2000 meili, milleni me veel jõudnudki ei ole. Lõunapaus on tavaliselt 1h, kuid neljapäeviti võtan ainult 30min pausi, et varem lahkuda ja kooli minna. Töö lõpeb kell 17 ning kojusõit võtab olenevalt päevast 1-1,5h. Vahepeal ka kaks, kui rongisignaalid jamavad, mida see nädal juhtus lausa kolm korda ja mis ei olnud sugugi tore. Kodus õhtusöök, pesutriikimine, natukene koolitööd, teler ja voodisseminek. Alati kõiki neid asju ei tee muidugi.

Nädalavahetused lähevad ka ülikiirelt, kui käime kusagil väljas, siis sellega ongi terve päev läinud. Või kui on vaja koolitööd teha, siis palju muud ei jõua teha. Koristamine on meil ka tõsiselt kannatama hakanud ning me oleme korduvalt koristaja palkamisele mõelnud. Mitte, et meie elamine meeletult räpane oleks, sest nädalate viisi me päevad läbi kodus ei ole. Kuid isegi, kui me kodus ei ole, tekib meeletult tolmu.

Kõike kirja pannes ei tundugi nii hull, aga miskipärast tundub, et ajast on puudu ja palju rohkem võiks ühe päeva jooksul korda saata. Lisaks on jube väsimus peal. Nii suur väsimus, et kui ma neljapäeva õhtul peale kooli pidin oma selle semestri esimese kodutöö internetti laadima, siis läks mul see täiesti meelest ja koju jõudes läksin otse magama. Hommikul pool 6 ärkasin ehmatades üles, et mul jäi essee esitamata, ruttasin laadima ja saatsin päeval õppejuhile vabandava kirja.

Väsimusest ja tervisest rääkides paneks kirja ära ka, et ma olen viimased 4 päeva meeletult sügelenud. Eriti hullud on jalalabad ja just eriti talla alt. Sügelus ei kesta terve päeva, aga kui see on, siis on see väga väga valulik ja piinav. Mitte mingit löövet mul kusagil ei ole, seega ma ei saa absoluutselt aru, millest see küll olla võib. Ise loodan, et ehk on lihtsalt nahk meeletult kuiv, sest mu näonahk on juba mõnda aega nii kuiv olnud, et lausa koorub. Ostsin E45 kreemi ja üritan kõigest väest rohkem vett juua, ehk läheb üle.

Rääkidest tööst jälle, räägiks oma kalli kaasa tööst, mis ta varsti reisile viib. Veebruari lõpus saan seetõttu nädala või kaks üksinda kodus olla. Esmalt oli plaanis Keeniasse minek, aga viimasel hetkel on see küsimärgi all, sest seal kardetakse ülestõusu valimiste järel. Keeniast oleks ta pidanud otse Lõuna-Aafrika Vabariiki minema. Keenia asemel võib-olla saadetakse kuhugi mujale või peetakse koverents UKs, aga LAVi läheb ta kindlasti nädalaks. Ja ma saan natukene kade olla.

Sedasi meil lähebki... Homme ja ülehomme olen ma kodus puhkamas. Kuivõrd puhkus see ka on, sest on vaja koolitööd teha ja triikimise hunnik on SUUR. Kuid vähemalt saan pikemalt magada.

Uus telefuun

Meie mobiiltelefonide lepingud lõppesid juba oktoobris ja ootasime aega, et teha otsus, kas jätkata sama firmaga või kellegi teise teenust proovida. Olles Vodafonega üle 4 aasta olnud, oleks armas olnud, et nad meile mingit soodukat oleks andnud lepingu uuendamiseks. Helistasin neile ja ütlesin, mida ma sooviksin. Noormees, kellega ma rääkisin, ütles, et ta räägib oma juhatajaga ja helistab tagasi. Kuu aega viitsisin kõnet tagasi oodata...

Reede õhtul panimegi vanad telefonid läbi Mazuma Mobile'i müüki ning vanade iPhone 4 16G eest saame £120 naela per telefon. Ootame nüüd, et Mazuma saadaks spets-ümbriku, millega saame vanad telefonid ära postitada. Igavesti lihtne süsteem, mille kaudu ma ka oma vana telefoni ära müüsin ning raha sain pangaarvele samal päeval, kui nad telefoni kätte said.

Otsustasime uuesti Three teenust kasutada, sest nad pakuvad praegu ainsana piiramatus koguses internetti. Lisaks võrreldes teiste firmadega oli nende pakkumine üleüldse üsna soodne. Maksime mõlema telefoni jaoks £99 ettemaksu ning järgnevad kaks aastat on mõlema telefoni arved £34 kuus, mille eest saame piiramatus koguses internetti, nagu juba öeldud, 500 kõneminutit, 2000 kõneminutit Three telefonidele ning 5000 sõnumit. Minu meelest üsna hea pakkumine. Lisaks andis Three meile mõlemale tasuta korpused ka telefonidele, mis maksid £15.

Mis uueks telefoniks sai? - iPhone 5, muidugi :)

Vana vs uus

Täna saatsime just PAC koodi ära, et Vodafoni numbrid Three'sse üle kanda ja Vodafonega leping ära lõpetada. Täna oli jube tobe kahe telefoniga jamada. Eriti veel, kuna iPhone 4 tundub jube vana klots nüüd

:)

Võrreldes iPhone 4'ga on iPhone 5 minu meelest tunduvalt parem. Esmalt on ekraan natukene suurem ja pildi kvaliteet tundub parem olevat. Esmane erinevus on ka see, et 5 on palju kergem, mis on ilmselt seetõttu, et telefoni tagakülg ei ole klaasist, vaid plastik-metall. 5 on ka tunduvalt kiirem, kui 4. 5l on Siri, mis muidugi on ka iPhone 4S'l, aga minu jaoks on Siri uus. Parim uuendus on ehk kaamera, sest ka see on tunduvalt teravam, eriti eespoolne kaamera, mis 4l oli ikka väga jama. Ja nii edasi ja nii edasi. Kokkuvõttes olen ma uue telefoniga ikka väga rahul ja ausalt ei oska mõelda, millega Apple veel välja tulla võivad.

Jõulud 2012

Aasta 2013 on käes, seega on viimane aeg teha kiire kokkuvõte meie jõuludest. Plaanis ei olnud meil mitte midagi erilist, olime lihtsalt kahekesi, tegime süüa ja sõime.

Novembri lõpust saadik olen ma ilusti alkoholivaba olnud (välja arvatud üks pokaal šampust aastavahetusel) ning ka jõulu-jook oli mul alkoholivaba hõõgvein/puntš. Maitses üllatavalt tavalise hõõgveini moodi, oli vaid natukene magusam ja ei teinud purju.

Meie pidasime jõule 25ndal, mis on UKs tavapärane. 24ndal olin ma tööl, sest see päev ei ole riigipüha, seega ei oleks mõtet olnud ka sel päeval kokata. 25s oli üllatavalt mõnus ja rahumeelne ning me logelesime poole päevani. Üks-haaval tegin valmis ja panin ahju makaronipiruka ning kanapiruka. Pärastlõunal panin ahju terve kana, mille me ostsime eelnevalt maitsestatult ja mis maksis ainult £5 ja maitses üllatavalt hästi. Mingi aeg lisasin ahju ka kartulid, tegin valmis toorsalati ja oligi kõik valmis.

Esimene eine oli tükk kanapirukat toorsalatiga. Pokaalis on gaasiline mahlajook, mitte naps.

Pearoaks oli siis kana, makaronipirukas, ahjukartulid ja veel toorsalatit. Kõrvale ka pohlakastet, mis kanaga väga hästi sobis. Kui see kõik kõhtu sai siis oli küll tunne, et enam ei  mahu.

Poole tunni pärast läks aga koogi söömiseks ning sel aastal proovisin ma uuesti Trinidadi musta kooki teha, mis seekord õnnestus täitsa hästi. Rosinad panin rummi sisse likku paar päeva varem ning kook ise valmis 24ndal, seega oli see 25ndaks parajalt seisnud. Peale ohtralt keedukreemi.

Kook ei tulnud küll päris nii musta värvi kui vaja, pigem pruun. Kuna koogis oli väga rohkelt rummi, siis peale poolt koogitükki tundsin ma juba natukene uimaselt. Õnneks keedukreem mahendas olukorda ja päris purju ma koogist ei jäänud.

Õhtupoolikul käisid meil üle tee poola naabripaar külas, kellega me oleme päris headeks sõpradeks saanud. Andsime neile ka natukene kooki ja ajasime lihtsalt juttu.

Kella 23 ajal tuli mõte, et võiks kirikusse kesköömissale minna. Ma ei ole UKs varem kirikus käinud, seega oli ka viimane aeg. Läksime meie kodu ligidal asuvasse väga vanasse ja väiksesse kirikusse. Teenistus ise oli natukene üle tunni, oli üllatavalt huvitav ja isegi suutis natukene jõulutunnet tekitada.