Puhkepäev

Tere puhkepäeva hommikust!

Äratus oli täna natukene peale 7t, kui ma Rogeri tööle ära saatsin. Tegin talle lõunaks võisaiad valmis, tegin endale kohvi ja tõin arvuti voodisse. Nüüd on hea puhkepäeva tunne, sest kõik teised suunduvad tööle, kui mina logelen.

Roger sai ka töölt kirja, et Keenia asemel on Taimaale minek. Ma küll ei tea, kuivõrd hea meelega ta läheb peale The Impossible filmi vaatamist eile. Ma ei ole nimelt iial teda nii palju ühe filmi üle nuttu lahistamas näinud. Tavaliselt vaid korra filmi jooksul, aga seekord oli neid nukraid hetki tema jaoks oma 3-4. Ma ise istusin poolenisti arvutis, seega väga ei süvenenud ja väga tundeliseks ei läinud. Väga armas film muidu, nii palju kui ma vaatasin.

Ma oleks võinud küll pikalt magada, aga mida varem ärkan, seda pikem päev puhkamiseks, eksju. Mitte, et mul palju puhkamist plaanis on.

Neli masinatäit pesu ootab triikimist. Ma ei olegi kirja pannud, et me jõulude ajal ostsime lõpuks ometi uue triikimislaua ära ning uue triikraua ka ning nüüd on väga mõnus triikida. Eelnevalt triikisin söögilaua peal, mis oli minu jaoks natukene madal ja peale paari tundi surin alati seljavalus. Praegu ma igatahes väga naudin, et meie pesumasinal on kuivati sisse ehitatud ja ma saan kõik riided peale pesu ka ruttu ära kuivatada, seejärel triikida ja kohe ära panna. Välja arvatud, kui meil pesu paar päeva triikimist ootab.

Lisaks tuleb täna kindlasti koolitööga alustada ja teha natukene uurimist debati jaoks ning teha algust ka essee jaoks tarkuste kogumisega ja vähemalt Word fail ära teha. Lisaks peaks hakkama mõtlema ka, millest ma PowerPointi esitluse veebruari lõpus teen.

Pärast kõike seda tahaks oma teise blogi jaoks pilte teha ja sissekandeid ette valmistama hakata, et  ma seal ka natukene aktiivsem oleks. Seda, millest kirjutada, on, aga nagu ma juba kurtnud olen, siis ajast jääb tihti puudu.

Esmalt aga teine kohvi ja natukene veel logelemist, et oleks jõudu asjalik olla.