All Mighty Sandy

Ma olen NII väsinud. Nädalavahetus oli põhimõtteliselt ühe päevaline, sest laupäeval oli kool ja tänane päev on olnud üsna pikk. Puhkust tahaks, aga ei saa.

Töö oli surmavalt igav. Ausalt, mitte midagi ei olnud teha. Ma absoluutselt ei imesta, et meid koondatakse, sest meil ei ole hetkel mitte midagi teha. Veetsin päeva töökohtadele kandideerides, sain mõned kõned, aga kohtadele, mis mulle tegelikult ei sobiks.

Töölt sain koju kell 7, tegin esmalt õhtusöögi, milleks oli kiire pasta. Selle valmimise ajal sõtkusin valmis saiataigna, mille panin kerkima. Peale õhtusöögi söömist tegin valmis keeksi ja panin selle ahju. Peale keeksi panin küpsema saia. Samal ajal tegin internetis Sainsbury tellimuse, mis võttis pikalt aega, sest ma ei suutnud otsustada, mida meil vaja on.

Täna ma lihtsalt kustun.

Lõpetuseks lustakas pilt CNNist, mis mu meele rõõmsamaks tegi, sest isegi inimesed keset orkaani suudavad rõõmsad püsida:

Kaasa rääkis just ämmaga telefoni teel ning õnneks nende majal Brooklynis on veel katus peal :)

Praegune Igapäevaelu

Aitäh toetavate sõnade eest eelmise postituse kommentaarides. Teisipäevast alates olen saatnud ankeedi umbes 50le töökohale. Ühest helistati põhimõtteliselt 1 minut peale mu ankeedi saatmist ja ma oleks juba reedel sellel alustada saanud, aga ma pean oma tööd siiski 23ndani tegema. Too oleks ka olnud ajutine data entry töö, kuid mis aitaks, kui tõesti midagi muud ei ole. Õnneks öeldi, et kui mu töö lõpeb, siis nendega uuesti ühendust võtaksin.

Peale suurt tööotsingut üritan jätkuvalt endast parima anda koolitöös. Ma ei kavatse koondamist võtta vabanduseks ja enda kodutööd hiljem esitada. Täna oli kriitilise analüüsi tähtaeg ja ma laadisin faili paar tundi tagasi õppeportaali üles. Üks tehtud, kolm veel selleks veerandiks.

Järgmisena asun töötama essee kallal ning samal ajal ka PowerPointi esitlusega. PP esitluseks võime me ise teema valida, mis on minu meelest tunduvalt raskem, kui etteantud teemal esitluse tegemine. Mõtted on mul siia ja sinna, millest rääkida võiks. Üks variant oleks teha midagi Eestit puudutavat ja nõuka-ajast. Teiseks olen ma ju väikest viisi raamatunohik ja raamatute teemal oleks tore kirjutada, sest see on mulle südamelähedane, aga see on ehk teistele mitte nii põnev. Eks tuleb vaatama hakata, millistest teemadest ma lisamateriali leiaks ja mis ka teistele huvitav oleks.

Täna oli taaskord laupäev, kui ma ka koolis käisin. Nüüd on selline surmaväsimus peal, et ei anna olla ja isegi töökohtadele ei viitsi kandideerida. Eks tuleb varajane õhtu ja homme uurin töökohti ja teen koolitööd taas, sest nendest mu päevas nüüd koosnevadki.

Rogeri sünnipäev on ka nädala pärast tulemas ja ausalt öeldes ei ole mul aimugi, mis me teeme. Mingit üllatus-kinki ma talle küll tegema ei hakka, las ostab ise, mis tahab. Küpsetan koogi ja teen ilusa õhtusöögi, sellest ehk piisab.

Ööd.

You win some, you lose some

Olles viimased 4 aastat arvanud, et ma töötan väga laheda firmaga, sain täna uudise, et kuu aja pärast mul mu töökohta enam ei ole.

Ei, ma ei teinud ise midagi halvasti, kuid raha kokkuhoiu mõttes otsustati meie väike 4liikmeline klienditeeninduse tiim lihtsalt olematuks teha. Mitte ainult meie, aga ka mõned teised väikesed tiimid üle maailma kaovad ära ning kõigi meie töö võtab üle meie suur kõnekeskus väiksemas linnas.

Just nüüd, kui kaasal on täiskohaga alaline töökoht ja ma olin juba üliõnnelik, et meie elu muutub helgemaks ja plaanisin väikest Euroopa-reisi jaanuarikuus...

Pärast uudiste üleandmist ajas mu juhataja mu koju, sest kontoris pisardades ei olnud must nagunii eriti kasu. Tööd jätkan siiski 23novembrini, aga kes teab, mis sealt edasi tuleb. Homme kohtun HR juhatajaga, et vaadata, mis firmasisesed tööpakkumised saadaval on, sest eeskujuliku töötajana ei taha nad siiski minust lahti saada. Või vähemalt nii mulle öeldi täna, aga ma ei tea enam, mida uskuda...

Kui ma midagi firmasiseselt ei leia, siis olen ma ametlikult koondatud ja pean endale uue töö mujalt leidma. Kui läheb koondamiseks, siis viimane tööpäev oleks 16november, mis juhtub mu sünnipäev olema. Palju õnne! Ma siia küll ei kirjutanud, aga eelmise aasta 16novembril vallandati mu kallis kaasa, mis oli tõesti viimane asi, mida oma sünnipäeval oodata. Ei tundu, et sellelgi aastal midagi paremat on ja ma arvan, et ma peaks oma sünnipäevast lõplikult loobuma, sest sellega ei kaasne iialgi midagi head.

Igatahes sain täna vara koju, tegin väikese dringi ja alustasin töökohtadele kandideerimisega. Osa minust on nukker ja kurb ja vihane, aga teine osa minus mõtleb, et ehk see oligi see lüke, mida ma vajasin, et vaadata midagi uut ja paremat. Põhimõtteliselt, tunded on äärest ääreni.

Eks näis, mis must nüüd saab...

Kodutööst

Minu esimene kodutöö peab valmis olema 27oktoobriks, seega eile oli viimane aeg sellega alustamiseks. Pidin valima ühe artikli mitmest, mida me klassis arutlenud oleme ja selle põhjal 1200 sõnalise kriitilise analüüsi kirjutama. Otsustasin, et analüüsin artiklit, mis kirjutas poiste ja tüdrukute õpitulemuste erinevustest ja selle põhjustest. Tundus üsna lihtne ülesanne, aga oi kui valesti ma arvasin...

Hakkasin kirjutama ning valmis sissejuhatus ning kolm paragrahvi, kokkuvõte on veel tegemata. Enda meelest oli üsna pikk jutt, aga Word ütles, et mul oli kirjas vaid 411 sõna. Niisiis oli mul vaja 800 sõna kuidagi juurde mõelda.

Täna tööl mõtlesin ja mõtlesin ning uurisin internetist erinevaid nõuandeid kriitilise analüüsi kirjutamiseks ja lugesin paar näidet. Põhimõtteliselt minu 411 sõna olid vaid artikli kirjeldus, ei analüüsinud ega kritiseerinud ma seal midagi. Seetõttu on vaja rohkem arvamust sisse lisada ja teemat pikemalt nämmutada. Kahjuks ei olnud mul artiklit ega midagi tööl kaasas, muidu oleks juba siis hakanud tööd täiendama.

Muidugi on tüüpiline, et kui ma lõpuks töölt koju sain, siis olid kõik head mõtted peast pühitud. Tegin paar pisikest muudatust ja nüüd on mul 437 sõna. Ikka nagu natukene vähe. Igasugused erinevad artiklid ja juhendid on nüüd mälupulgal ning homme võtan kõik tööle kaasa, sest seal tundub mu aju paremini töötavat. Kui kõik hästi läheb, siis 27ndaks on mul ilus 1200 sõnaline arutlus paberil ja loodame südamest, et ma päris läbi ei kukuks. 

Peale kriitilist analüüsi tuleb essee kirjutamine, peale mida pean PowerPointi esitlusega hakkama saama. 

Koolis on tore.

Paar koolipilti

Kool on väsitav ja mul on tunne, et kõik mu kurusekaaslased on teinud terve elu eeltööd ja ma lihtsalt võtsin kätte ja ühel päeval otsustasin sotsiaalteadust õppima hakata. Kuid ma ei anna alla. Ma pean kindlasti tööd nägema selle kallal, et ma võtaks ekstra aega kodus kooliasjade ja lisamateriali lugemiseks. Peale tööd on jah väsimus ja parema meelega kooks ja vahiks telerit, aga ma pean end õppima sundima. Kui mul tuumaväsimus natukenegi üle läheb, siis kindlasti kirjutan rohkem. Praegu on aga tunne, et tahaks lihtsalt talveunne jääda. Jagan hoopis paar kooliteemalist pilti Instagramist.

Positiivne algus.

Kooli peahoone.

Üks õhtu pärast teist loengut.

Laupäevahommikune London, kui Mari 1h varem kohal oli.

Kaks esimest raamatut kooli raamatukogust. Kell umbes 21:30 metroos koduteel.

Reedeõhtune kerge lugemine.

Aina paremaks läheb

Pärast kuuajalist kodus olemist ja nukrat tööotsimist, asub mu kallis kaasa esmaspäevast jälle tööinimeste hulka. Tuju on meil mõlemal laes ning suure hurraaga tellisime endale uued talvejoped ja ma tellisin paar küünelakki ka. Loodan südamest, et see tal ka pidama jääks. Vähemalt täiskohaga alatine töökoht, mitte agentuuri kaudu ajutine ots. Oleks ka aeg meil rahulikumalt ja rõõmsalt elada :)

Kiire postitus

Kool on väsitav. See nädal oli tund neljapäeva õhtul ja terve laupäeva ning mul on tunne nagu ei oleks ma terve nädal aega magada saanud. Aju sai mul vist natukene šoki ja ei taha hästi kaastööd teha, aga küll ma ta välja treenin.

Nüüd ainsal nädala vabal päeval tahaks natukene koristada ja puhata, kuid õhtul tuleb natukene ikka nina õppematerjali pista ja lugeda, sest on vaja endaga vähe rohkem taustatööd teha.

Kui ma tegusa olemisega ära harjun, siis kirjutan ka lähemalt, kuidas kool ja kursusekaaslased on (lahedad!). Valitud kursus on õnneks väga huvitav, kuid palju-palju tööd tuleb teha.

Haigusepäev ja jälle koolijutt

Eile hakkasin ma end kontoris juba kahtlaselt palavikuselt tundma, mis ei olnud üleüldsegi üllatav, arvestades, kui palju kolleege tööl haiged on ja pidevalt puudu on. Kohusetundest olin küll ilusti tööpäeva lõpuni, aga otsustasin, et tänase päeva võtan kodus puhkamiseks.

Hommikul ei saanud suurest ärevusest magadagi, saatsin ülemusele sõnumi ja ta vastas, et ju mingi viirus kontoris, sest üks teine kolleeg on täna kodune haiguse tõttu. Eile tundus too teine kolleeg minu meelest küll täie tervise juures, võrreldes sellega, kuivõrd kehvasti mina end tundsin, aga eks teise inimese sisse ei näe. Olen aus, ma tunnen end siiski üsna kehvasti, samas tööl oleks ma hakkama saanud küll , aga kindlasti endast mitte 100% andnud. Samas, viimati võtsin haige-päeva aasta tagasi, seega oli ka aeg. Õnneks saan oma üksiku haigusepäeva eest siiski täistasus palka.

Tänane päev on aga üsna sündmusterohkeks kujunenud, sest kell 4 hommikul saabus lõpuks salasõna Birkbecki kooliportaali logimiseks ja ma sain lõpuks oma kursuse plaani näha. Näete, ma olen nüüd täitsa ausalt BCs Social Sciences kursuse õpilane:

Õppelaenust ei ole ma veel midagi kuulnud, aga olen 100% kindel, et ma selle saan ning siinsest õppelaenu süsteemist teen eraldi postituse. 2012 aastal õppima asuvad saavad esmakordselt õppelaenu, kui nad poole-kohaga õpivad, nagu mina. Eelnevatel aastatel oli õppelaen saadaval vaid täiskohaga õpilastele, seega ma võtsin selle sammu just õigel ajal. Samas õppemaksud on ka sellest aastat palju palju kõrgemad, kuid õppelaenu süsteem mulle meeldib, mis teeb õppimise siiski väga võimalikuks. 

Esimesel semestril on mul tunnid iga neljapäev kella 18st 21ni. Jama on see, et see neljapäev on esimene loeng ja ma peaks alles kell 17:30 tööl lõpetama, millega ma elu-sees ei jõua õigel ajal kohale, eriti ühistranspordiga. Homme lähen kindlasti tööle ja vaatan, kas saan kellegiga vahetust vahetada või ehk tuleb ülemus mulle lahkelt vastu ja teeb viimasel minutil muudatuse. Kui mitte, siis kool peab aru saama, et ma teatasin neile, et ma täiskohaga töötan ja on nende süü, et nad ainult kaks päeva enne ette teatasid esimese loengu aja, kuigi ma neile olen kaks nädalat helistanud ja neid taga ajanud, et ma oma asjad õigel ajal saaksin.

Töökoht õnneks on juba lubanud, et kui ma neile ette teatan, siis saan oma töö-graafiku sättida, et ma saan koolipäevadel varajases vahetuses töötada ja kell 16 lõpetada, et ma õigeks ajaks loengule jõuaks. Jah, mul läheb poolteist tundi töölt kooli minekuks ja kaart mu marsruudist on siin:

Punkt A on töökoht, kust saan bussiga sõita Hatton Crossi peatusesse. Südamest loodan, et see buss hiljaks ei jää, nagu ta viimasel ajal armastab teha. Hatton Crossist saan ma metrooga sõita Russell Square'i kesklinnas, mille ligidal ka mu Birkbecki kool on Punkt B all.

Koolipäevad hakkavad olema VÄGA pikad, sest et kell 16 tööl lõpetada, pean ma alustama kell 8. Kella 8. äratus tähendab kell 5:45 ülesärkamist. Kui tund lõpeb kell 21, siis jõuan ma koju umbes 22:30. Ma pean nüüd vaid välja nuputama, mida ja kunas ma nendel päevadel söön. Ilmselt tuleb võileib metroosõiduks valmis teha, et loengus näljast ei nõrkeks.

Lisaks neljapäevadele on see semester kaks õppetundi ka laupäeval, üks neist juba see laupäev. Nood päevad algavad kell 11 ja lõpevad kell 17.

Lisaks lähen ma järgmise nädala laupäeval uute õpilaste päevale, kus on mitmed loengud koolis õppimisest jms kasulikust.

Ausalt, hirm on natukene, et kuidas ma kõike jõuan, aga kes tahab, see jõuab. Ei mingit õhtuti tundide viisi teleri ees logelemist ja raamatute lugemist pean ilmselt ka piirama hakkama...

Väike pildikene minu tulevasest koolimajast ka:

Lõpetuseks mainiks ajaloo huvides ära, et esimese semestri moodul on kohustuslik kõigile, mis on "Introductions: Understanding the Social World". Teise ja kolmanda semestri moodulid sain ma ise valida. Teisel semestril õpin psühholoogiat ning kolmandal semestril õpin "Development Theories and Strategies". Psühholoogia oli küll mu esimene valik teiseks semestriks, kolmandal semestril oleks ma meelsamini ajalugu õppinud, kuid "Development Theories and Strategies" peaks ka üsna huvipakkuv olema. Eks jagan kõigest rohkem, kui õppimiseks läheb. Kui mul muidugi siis aega on...