Kaks päeva, kaks blogi

Sel korral on mul ainult kaks vaba päeva. Eile magasime pikalt, siis lõikasin endal tukka lühemaks, käisime toidupoes ja tuttavatel külas. Õhtu veetsin Martinit juues ja YouTubes videosid vaadates. Oh kui mõnus oli. Söögiga me üldse ei vaevanud pead, tegime hommikul (mis oli tegelikult lõuna juba) võisaia ja õhtul näksisime küpsiseid ja muffineid, mis poest ostsime.

Täna sai jälle keskpäevani magatud ja ei ole veel midagi asjalikku teha jõudnud. Kindlasti koristame täna toa ära ja korralikku toitu tahaks ka kõht juba. Siis vaja vorm homseks varajaseks ärkamiseks valmis triikida ja sättida ja ongi kõik.

Tegin endale teise blogi ka. Jätan selle blogi pigem igapäevasteks asjadeks ja eestikeelseks. Teine blogi on rangelt ainult meigile ja taolisele pealiskaudsele pühendatud ja sealne toimub inglise keeles. Olen lihtsalt sellest kõigest väga palju huvituma hakanud viimasel ajal ja mõtlesin, et avaldaks siis oma arvamust ka sellel alal. Kes tahab, see loeb, ei ole sunnitud keegi :))

Muutuste hakul

Aeg mõningateks muutusteks. Isegi kui selleks on vaid uus blogi kujundus. Mulle täitsa meeldib :)

Sõbrapäeva koogid

Eile küpsetasin kohe mõnuga kahte asja korraga. Mõlemat tegin esmakordselt ja sehkendamist oli palju.

Alustasin moorapeadega, mille retsepti sain siit (tegin selle kõige esimese järgi). Mul aeg-ajalt tulevad siin isud taoliste lapsepõlve klassikute järele ja siin muud varianti ei ole, kui ise teha. Kuna miksrit ei ole meil, siis vahustasime munakollase ja munavalge käsitsi, mis oli paras tegemine, aga hakkama saime mehega kahepeale.

Kuni biskviidiküpsised selle jaoks küpsesid, alustasin teise koogiga, milleks oli Manhattani toorjuustukook, mis tuli samuti siit. Tegin esimese kihi valmis ja panin selle siis külmikusse tahenema. Selleks ajaks olid biskviidiküpsised valmis ja võtsin need ahjust välja jahtuma.

Siis tegin valmis teise kihi juustukoogi jaoks, kallasin esimesele küpsisekihile ja panin ahju. Selle ajaga tegin valmis võikreemi moorapeade jaoks ja panin selle ka küpsiste vahele.

Kui juustukoogi teine kiht oli küpsenud, siis tõstsin selle välja tahenema ja asusin moorapeade šokolaadivõõpa valistama. Kuna sellist väikest kastmepanni ei ole, siis panin ained hoopis mikrosse. Tuli natukene liiga tihe ja siis olin sunnitud seda hoopis moorapeade peale määrima, mitte moorapeasid selle sisse kastma. Ja kuna köök oli väga külm, kippus see väga kiirelt ära kuivama. Seetõttu nad just esteetiliselt ei olnud eriti nii nagu peaksid olema.

Tegin valmis viimase hapukoorekatte juustukoogile ja sai see viimased 5 minutit ahjus ja oligi kõik tehtud.

Moorapeasid nosisime juba eile õhtul ja juustukoogil lasksime tänaseni taheneda. Moorapeadel oli küll see "õige" maitse, aga juustukook üllatas meid täna oma suussulavusega. Mõlemad tulevad kindlasti kordamisele.

Pilti ka:

Head sõbrapäeva kõigile!

Unetud.

Oma viieks vabaks päevaks on mul nii mõndagi plaanitud. Kõige tähtsam plaan oli pikalt magamine, kuid sellega ei tulnud ma juba esimesel hommikul toime. Kella 6 ajal läks meil mõlemal uni ära. Täiesti uskumatu! Early bird catches the worm, I guess :)

Ülevaade

Elasin oma pika tööpäeva üle, wohoo! Ainult oma nuudlid unustasin koju ja sai natukene nälgitud tööl, sest rahakotti kannan ma väga harva kaasas. Out of mind, out of sight. Ja jätkuvalt ei meeldi mulle suuri tehinguid teha, mille puhul pean ma kliendilt võtma passi detailid ja aadressi jms. Ja siis võtab printer 10 minutit, et koopiat teha. Õnneks suht rahulik naine Nigeeriast. Normaalne, kui 5500 dollari kohta öeldakse, et kõik kulutatakse ära. Enamuste kolleegide arvamus on, et eks nad musta äri teevad, kust mujalt need suured summad tulevad. Neid nähes on neil tihti ümbrikutes kümned tuhanded dollarid. Ja alati värsketes 100dollarites. Ei, ma ei ole kade :))

Täna oli igatahes imemagus uni. Täna vaid hiline vahetus, homme sama ja siis VIIS päeva kodus. Oh, kuidas ma seda ootan :) Siis plaanis väga palju teha. Vaja oma NVQ (National Vocational Qualification) asju teha ja raamatut lugeda (Dan Browni "The Lost Symbol" tuli lõpuks Amazonist kohale) ja puhata ka :)

Siinse tibi homne pikk päev

Olin täna tööl kohe eriti igavas ja vaikses poes üksinda ja oli palju aega internetis tuhnida. Täna uurisin igasuguseid ilu nippe ja värke ja nüüd on tuhin peal.

Töölt koju tulles sai juusturohket pastat lihapallidega tehtud. Oi kui super hea oli. Hetkel panin veel ühe kihi pealislakki küüntele, et mu tumelilla liiga kiirelt maha ei kuluks. Ei viitsi tööpäevadel küll küüsi lakkida ja järgmise nädala 5. koduseks päevaks tahan erkroosasid, mida ma muidu tööl kanda ei tohiks. Peale seda lähen teen pika dushi juustepesu ja kehakoorimisega. Peale seda plaanis võltspäevitus peale panna, juustesse punupatsid teha, et homme lokid oleks ja siis magama ära minna. Homme on mul topeltvahetus tööl (kella 4:30st hommikul õhtul 22:30ni) ja tean oma korduvast kogemusest, et väsinud olemise teeb vähemalt ilus olemine natukene paremaks. Ehk kella 18 ajal saan und juba, siis saaks 9h iluund ka endale enne homset. Plaanid missugused :)) Ja ei ole tibi :D

Topeltvahetuseks on alati suht tobe süüa kaasa võtta. Lennujaamas on toit nii metsikult kallis ja ma vaene inimene võtan alati oma söögi kaasa. Valmis tehtud homseks kolm võileiba, võtan veel paki kiirnuudleid ja küpsiseid-puuvilja näksimiseks. Eriti tobe on see, et meil ei ole ei mingit külmikut ega mikrot (vähemalt veeautomaadist saame kuuma vett ka), et saaks normaalseid asju kaasa võtta. Lisaks lennujaama turvakontrolli vedelikekeeld välistab jogurti jms kaasavõtu. Vähemalt võileibade katet saab alati vahetada ja kiirnuudlitest ei ole ka veel kopp ees. Veel :))

Beebibuum

Minu sajas postitus Bloggerisse tuleb vähekene teistsugusel teemal. Ma ei tea küll mistõttu, kuid väga suur osa minu tutvusringkonnast on otsustanud väga samal ajal lastevanemateks saada. Orkutis on enamus uusi pilte lastest või rasedatest ja seal on enamus mu sõbralistis mu endised klassi- ja koolikaaslased. Üks pisikene põnn on armsam kui teine! Töö juures asjad paremini ei ole. Hetkel on meil kaks tüdrukut lapsepuhkusel. Lisaks sellele on veel kolm rasedat ja ma olen väga kindel, et nii mõnelgi mees-kolleegil on kodus rase naine. Ja igal pool mujal on vaid väikeseid lapsi. Väga piinav, sest ma tahaks ju ka. Eks me selle kiire asjaga veel oota ilmselt paar aastat, kuni meie olukord paraneb ja me saame endale majanduslikult lubada kolmandat ka :))

Igatahes palju õnne kõigile värsketele lastevanematele! :))

I'm back!

SKY pidas sõna ja täna hommikul ärkasime koos internetiga. Mees mängib oma sõjamängu ja ma naudin arvuti kasutamist. Tuleb tunnistada, et aina enam tahan ma endale oma arvutit, mille soetamist ma ilmselt hakkan uurima ka.. Ilmselt Sony Vaiot või Delli või Apple oma päris lubada ei saa kahjuks.

Üritaks vaikselt läbi kirjutada ka, mis minuga kõik juhtunud on. Kolisime, pere käis külas ja mõned muud asjad. Alustaks uuematest sündmustest tagasi minemist. Seega viimane tähtsaim oli ühe uue töökohaga, millele kandideerisin.

3. detsember saatsin neile ankeedi ja 4. detsembril sain kõne vastu, milles leppisime telefoni intervjuu aja. Telefoniintervjuu oli lihtne ja lühikene. Sellest sain ka läbi ja sellele järgnes test Paddingtonis, mis toimus 14 jaanuaril. Aega läks kaks tundi, kuid ei midagi kaelamurdvat. Sellest sain ka läbi! Intervjuu ja rollimäng olid eelmisel nädalal 3. veebruaril jällegi Paddingtonis. Oleks pidanud tööpäev olema, aga sain selle ühe poola tüdrukuga ära vahetatud. Intervjuu võttis oma 40 minutit ja läks minu meelest üpriski hästi. Tuli välja, et mees, kes mind intervjueeris, teadis mu sõpra, kes samas firmas töötab, väga hästi. Ma juba lootsin, et käpp sees. Rollimängu kartsin enim, kuid sellegi elasin üle. Tuleb tunnistada, et klienti mänginud mees näitles väga hästi. Enda meelest tuli see ka mul ilusti välja, sest virisevate klientidega töötan ma igapäevaselt nagunii. Sai veel sõbraga räägitud, et ta paar head sõna minu eest kostaks firmas, mida ta ka tegi. Sain aga paar päeva kõne, milles öeldi, et mu intervjuu läks väga-väga hästi, kuid kahjuks ei ole neil mulle hetkel töökohta anda. Nad ei öelnud aga kindlat ei-d, vaid ütlesid, et nad panevad mind n-ö ootele. Mina võtsin seda kui ei-d siiski. Rohkem tagasisidet nagu saanudki, kuid olen palunud oma sõbral uurida, et mis siis määravaks sai. Lihtsalt tahaks teada, et järgmine kord saaksin parem olla.

Töökoht oli nimelt Customer Service Representative Heathrow Expressis, kus oleks olnud palju mitmekülgsem töö, kui ma praegu teen ja oleks kaks korda rohkem palka ka saanud. Kurb. Samas tuleb välja tuua, et kohtatede kandideeris 1500 inimest (!!) ja intervjuu-rollimängu faasis oli alles 80.

Nüüd olen energiat täis, et midagi muud otsima hakata. Enda töökohast on tõeliselt kopp ees. Mitte tööst endast, vaid pidevast survest juhatuse poolt, ei mingeid boonuseid raske töö eest ja onupojapoliitika. Eks see praegusel ajal raske ole uut kohta leida ja ma olen väga õnnelik, et mul üldse on töökoht hetkel. Kuid olen selle aasta pühendanud uue ja parema poole püüdlemisele ja ma usun, et töökoht on üks esimesi, mis tuleb uus ja parem saada.