Monday, 8 February 2010

I'm back!

SKY pidas sõna ja täna hommikul ärkasime koos internetiga. Mees mängib oma sõjamängu ja ma naudin arvuti kasutamist. Tuleb tunnistada, et aina enam tahan ma endale oma arvutit, mille soetamist ma ilmselt hakkan uurima ka.. Ilmselt Sony Vaiot või Delli või Apple oma päris lubada ei saa kahjuks.

Üritaks vaikselt läbi kirjutada ka, mis minuga kõik juhtunud on. Kolisime, pere käis külas ja mõned muud asjad. Alustaks uuematest sündmustest tagasi minemist. Seega viimane tähtsaim oli ühe uue töökohaga, millele kandideerisin.

3. detsember saatsin neile ankeedi ja 4. detsembril sain kõne vastu, milles leppisime telefoni intervjuu aja. Telefoniintervjuu oli lihtne ja lühikene. Sellest sain ka läbi ja sellele järgnes test Paddingtonis, mis toimus 14 jaanuaril. Aega läks kaks tundi, kuid ei midagi kaelamurdvat. Sellest sain ka läbi! Intervjuu ja rollimäng olid eelmisel nädalal 3. veebruaril jällegi Paddingtonis. Oleks pidanud tööpäev olema, aga sain selle ühe poola tüdrukuga ära vahetatud. Intervjuu võttis oma 40 minutit ja läks minu meelest üpriski hästi. Tuli välja, et mees, kes mind intervjueeris, teadis mu sõpra, kes samas firmas töötab, väga hästi. Ma juba lootsin, et käpp sees. Rollimängu kartsin enim, kuid sellegi elasin üle. Tuleb tunnistada, et klienti mänginud mees näitles väga hästi. Enda meelest tuli see ka mul ilusti välja, sest virisevate klientidega töötan ma igapäevaselt nagunii. Sai veel sõbraga räägitud, et ta paar head sõna minu eest kostaks firmas, mida ta ka tegi. Sain aga paar päeva kõne, milles öeldi, et mu intervjuu läks väga-väga hästi, kuid kahjuks ei ole neil mulle hetkel töökohta anda. Nad ei öelnud aga kindlat ei-d, vaid ütlesid, et nad panevad mind n-ö ootele. Mina võtsin seda kui ei-d siiski. Rohkem tagasisidet nagu saanudki, kuid olen palunud oma sõbral uurida, et mis siis määravaks sai. Lihtsalt tahaks teada, et järgmine kord saaksin parem olla.

Töökoht oli nimelt Customer Service Representative Heathrow Expressis, kus oleks olnud palju mitmekülgsem töö, kui ma praegu teen ja oleks kaks korda rohkem palka ka saanud. Kurb. Samas tuleb välja tuua, et kohtatede kandideeris 1500 inimest (!!) ja intervjuu-rollimängu faasis oli alles 80.

Nüüd olen energiat täis, et midagi muud otsima hakata. Enda töökohast on tõeliselt kopp ees. Mitte tööst endast, vaid pidevast survest juhatuse poolt, ei mingeid boonuseid raske töö eest ja onupojapoliitika. Eks see praegusel ajal raske ole uut kohta leida ja ma olen väga õnnelik, et mul üldse on töökoht hetkel. Kuid olen selle aasta pühendanud uue ja parema poole püüdlemisele ja ma usun, et töökoht on üks esimesi, mis tuleb uus ja parem saada.

2 comments:

  1. Aga see on tegelikult ju väga hea, mõtle ise, sa olid 80 parima seas 1500 hulgast. Ja seda inimesena, kellel inglise keel ei ole emakeel. Tubli.

    ReplyDelete
  2. Eks ma ise olen ka suhteliselt uhke selle üle. Mulle meeldib alati lihtsalt parim olla ja see oleks nii palju parem töökoht olnud, seetõttu väike koll on hinges ikka.

    ReplyDelete

Kuidas ma oma lastele riideid ei osta

Kunangi ei sallinud ma teise ringi riideid üldse. Ehk seetõttu, kuna enamus mu enda riideid tulid kaltsukatest ning kuigi ma teadsin, et ne...