Munadepüha sööma-jooma

Eilne õhtusöök läks hästi ja plaanipäraselt. Eelroaks pakkusin täidetud mune ja singirulle, mõlemid tegin esmakordselt. Pearoog oli kodune - paneeritud kanašnitslid, värske kartul või ja tilliga, jahukaste, mis tehtud pannil peale kanašnitslite praadimist, toorsalatit ja coleslaw salatit. Magus oli üsna kreemine ning sõime vana head Manhattani toorjuustukooki, mille kallis kaasa tellis, lisaks minu esmakordset pashat ja hiljem kohvi-tee kõrvale nosisime inglise ristikukleid.
Külla jõudis küll vaid üks sõber, aga juttu jätkus siiski kauemaks. Suure jutuhoo ja söömise jooksul suutsin märkamatult kaks pudelit veini ära juua. Õnneks samal ajal söömine aitas kaasa ja pea oli üllatavalt selge. Või nii selge nagu ta peale kahte pudelit veini olla võib.
Seisin veel ja poseerisin natukene.
Täna hommikul andis tunda küll ja vesi maitseb väga hea. Ristikukleid nosisin hommikusöögiks ja varsti hakkame ülejääke sööma, mida on palju, aga vähemalt ei pea täna süüa tegema. Enam ei suuda ma pohmakaga lihtsalt istuda ja endale kaasa tunda, peab asjatama ja pohmakat ignoreerima nii palju kui võimalik. Seetõttu on isegi juba eilsed nõud ära pestud, kuivatatud ja kappidesse ära pantud.
Ülejäänud päev tuleb aga suuremas osas laiseldes ja mõeldes, kuidas üldse ei taha homme taas tööle minna. Arvasin, et terve koduse nädala lõpuks igavus tapab ja oleks tuju tööle minna, aga ei ole. Tahaks vähemalt ühe nädala veel kodus logeleda. Oli tore, kuni kestis!

Lõpetuseks pilt minu basiilikust (näete ka natukene, kuidas väljas kallab vihma) ning paar pilti meie ilusatest orhideedest, mis on endale veel õisi külge kasvatanud.



Comments