Hea ja halb

Viimase aja parim juhtum on see, et pere tuleb täna nädalaks siia. Tore on, kui ümber leidub ikka mõned inimesed, kes tõesti hoolivad.

Muu on jätkuvalt jama. Jookseme ühest kohast teise, et saada abi meie majutusega. Lugematud kõned jne. Täna läheme enne Stansteadi järgisõitu omavalitsusse, kuhu just enne helistasin ja nad lubasid meid aidata. Ei tahaks uut aastat kohe mitte kodutult alustada. Pöidlad pihku!

Peab minema hullemaks, et saaks paremaks minna.

Nüüd on see siis käes. Viide sellele juhtumile. Pikk jutt, mille ma just kirjutasin, aga siiski maha kustutasin. Ei hakka üksikasjadesse laskuma. Igatahes kahe nädala pärast kolime välja. Kahjuks peame tänase ja homse istuma niisama ja ei saa muffigi teha, sest pühapäev ja siis riigipüha. Siis aga teeme palju kõnesid ja läheme uusi kohti vaatama. Kolmapäeval tuleb mu pere külla.. No on alles ajastus sellel jamal, aga küll me hakkama saame! Uus aasta PEAB parem tulema!

Jõulud.

Eile peale topelt vahetust käisime naabrite juures jõulupeol. Tutvusime uute inimestega, sõime ja jõime. Kuna ma kella 3st hommikul üleval olin, siis ei olnud ma just kõige energilisem. Paar rummikokteili suutsin ikka ära limpsida. Kuna tööl jäi viimane paus hiliseks ja päev otsa juhataja ostetud komme nosisin, siis kõht tühi ei olnudki. Tööl lasti mind imekombel natukene varem koju. Juhatajad enne uurisid, et kas meie ka 24ndal jõule peame nagu paljud mu poolakatest kolleegid. Ütlesin, et jah. Imestasid, et ma sedasi ületunde ikka teen. Ju hakkas hale ja lasksidki varem tulema (ise pakkus üks juhataja, mina ei nurunud midagi!). Sai oma 24h järjest üleval oldud.

Ahjaa, eile tuli järjekordne kosmeetikapakk ka mulle, aga ei viitsi praegu sellest rääkida. Tahaks vaid mainida, et mul on väga hea meel, et see kahe päevaga sedasi enne pühi kohale tuli.

Mees kinkis mulle kaks raamatut ka. Hirmus paksud on. Ju loodab, et ma siis rohkem tasa oleksin ja vähem nääkleks :P Armas oli see temast siiski.

Täna sai kella 14 magatud vabalt. Praeguseks on kaks jõulufilmi vaadatud. Söögiks tegi mees jälle oma imehead pilafi, lisaks tegime kõrvale suitsusinki ahjus ja jõulukooki sõime ka. Väike siider kõrval ja oi kui hea on olla.

Üks söögitegu

Mõni postitus tagasi lubasin toidutegemise postitust piltidega. Olen laisk olnud, kuid panen nüüd kõik kirja. Tuli millegi eestipärase järgi isu ja sai siis kartulisalatit tehtud :)

Briti kartulid näevad välja samasugused kui Eesti omad:
Korralikku keeduvorsti siin ei leidu. Tegelikult leidub küll poola toitude poodides, aga ma kohe mitte ei taha neisse minna ja nende hind tavatseb ka liiga kõrge olevat (vähemalt Sainsburys küsisid nad väikese keeduvorsti eest üle 4 naela!). Asevahendina kasutan ma hoopis frankfurteri vorstikesi, mis minu meelest suhteliselt maitsvad on.
Sibulat ja herneid ka sisse, et rohkem maitset oleks.
Lisaks veel muidugi kurki ja muna, kuid neist ei hakanud ma küll eraldi pilti tegema. Majoneesi ja hapukoort ka. Majonees on siin vähemalt minu meelest suhteliselt sama, mis Eesti omadki. Hapukoor on aga palju kehvem, kuid mis sa teed.. Ajab asja ära salati sees, sest saab ju alati soola või muid maitseaineid lisada.
Laiskusest sai kõrvale vaid ahjus tehtud kana naginaid tehtud ja terve eine oli oi-oi kui hea!
Magustoidu suhtes olin ka seekord laisk ja ostsime poest valmis tehtud kooki, mida me küll üliharva teeme. Mehele meeldib, et me kodus ise kooki teeks. "Me" all nimelt mõtleb ta seda, et mina teen kooki ja tema peseb nõud :DÜldiselt sööme küll kodus toitu, kuid tulevad vahele küll mõned kiired päevad, kus on palju mugavam pitsa ahju lükata või suudame ka vabalt paki küpsistega päeva läbi saada, kui väga laisad oleme ja hästi voodist välja ei viitsi end ajada.

Ilma jutt

Juba aasta alguses sain tunda, kuidas kõik Londonis seisma jääb, kui tuleb väikene külm ja lumi. Seda tuli meil ehk nii sentimeeter. Reedel oli peamine päev ja olin siis ka lennujaamas tööl. Reisijatest oli tõsiselt kahju, sest pea kõik lennud olid edasi lükatud ja mitmed jäeti ka ära. Eriti pikalt olid edasi lükatud riigisisesed lennud Newcastlesse või Glasgowsse ja seda isegi kuni 4h! Lend põhja peaks vähem kui tunni võtma ise. Igatahes tavaliselt kui me oma poed sulgeme, siis ei ole enam ühtegi reisijat näha, kuid seekord oli ootesaal veel täiesti täis inimesi.

Eurostari tunnelisse kinnijäämisest ehk olete uudistes kuulnud. Täna ei sõida see rong üldse.

Bussid õnneks veel käisid ja tööle ma sain ja koju sealt sain ka. Nägin küll paari autot teelt väljas vastu posti. Aga britidel ei ole ju talverehve ja ega nad ei oska ka lumega sõita. Ja valitsus ei ole miskipärast kunagi lumeks valmistunud, kuigi sel aastal on see teine kord selliseks jamaks.

Ilm.ee kaudu olen silma hoidnud peal Eesti ilmal ja ütlen, et ega -24 kraadi ma ka enam tunda ei tahaks :)

Põnev ka natukene

Eile mängis meie slovaklannast majakaaslane elektrikut ja lõhkus sellega mu mehe arvutividina. Olen eelnevalt vist isegi öelnud, et me temaga eriti läbi ei saa. Eile õhtul läks mees aga juhtumist majaomanikule rääkima ja meie slovakklasest sõber hüppas ka oma toast välja. Ja siis see enam nii ilus ei olnud.. Mul on hea meel, et mees sai hingelt ära öeldud kõik asjad, mis meile tema juures ei meeldi. Ja neiu ikka ütles palju vastu ka. Mina sel hetkel just magasin ja ei hakanud välja seisma ja seletama minema. Küll ta imestas, et ma oma mehega koos suudan olla jne. Minu jaoks oli tipp, kui ta mu mees mustaks jamaikalaseks kutsus. Kuradima rassist! Ja geograafiat ka ei tunne... Jamaika on üks väga paljudest saartest Kariibidel ja minu mees ei ole sealt pärit. Meie suhtumine temasse kohe kindlasti paremaks ei muutunud, kuid vähemalt sai öeldud, mis vaja..

Õppida, õppida, õppida.

Täna sai kokatud ja sellest tuleb piltidega sissekanne lähipäevil, täna ei jõua ja homme peale esimest varajast vahetust tööl olen ka ilmselt omadega liiga läbi. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida..

Põhjus, miks sai peale keska lõppu siia maale tuldud oli eelkõige see, et ma ei teadnud, mida ma ülikooli edasi minnes õppida tahaks. Kuueks kuuks vabatahtlikuks tulla tundus palju põnevam ja plaanis oli aasta hiljem ka kooli edasi minna. Saatusel olid aga minuga teised plaanid ning kohtusin oma abikaasaga ja jäingi siia ja asusin hoopis tööle. Meil on kindel plaan mind ikka veel lähiaastatel kooli panna, kui meie majanduslik olukord paraneb ja meespool juhtimise enda kätte võtta saab. Kuigi siin riigis olen palju tähele pannud, et töökogemus loeb palju rohkem kui ülikoolidiplom. On mul mitmeid kolleege, kes küll ärijuhtimist ja juurat õppinud, kuid on minuga samal tasemel tööalaselt.

Kas ma tean nüüd rohkem, mida ma õppida tahaksin? Tuleb tunnistada, et minu soovid on natukene selgemaks muutunud, kuid on väga erinevad.

Esimesena ütleksin, et tahan pangandust/finantsi õppima minna, et ma saaks oma praegust rahanduse tööd jätkata ja edasi liikuda. See tähendaks aga kontoritööd elu lõpuni. Samas oleks see ilmselt kõige rohkem tulevikku tagav ala.

Teiseks pakuksin välja tööd puuetega inimestega, kas tegevterapeudina vms. Olin ju Cardiffis just tööl vaimuhaiglas ja see oli väga kerge ja lõbus seal ikka. Mul nii pere kui ka mitmed tuttavad töötavad puuetega lastega ja see teema on kuidagi hingelähedane mulle.

Kolmas valik, mille üle ma olen viimasel ajal kõige rohkem mõelnud, on kosmeetika ala. Eelkõige kosmeetiku ala, kus teeks erinevaid protseduure inimestele. Juuksuri jaoks ei jõua ma eriti pikalt püsti seista ja maniküür oleks minu jaoks liiga ühekülgne vast. Natukene guugeldasin ja esimene valik ütles mulle £6800 kursuse hinnaks. Mis on pool mu praegust aastapalka! Eks rohkem otsimist ja leian midagi odavamat ka, see oli tõesti kõige esimene pakkumine.

Kuna ma aga oma valiku langetan, ei oska öelda. Loodetavasti 2-3 aasta pärast peaks meil asjad seal maal olema, sest edasi tahan ma väga-väga õppida ja targemaks saada. Ja ehk leian siis neist kolmest väga erinevast valikust kõige hingelähedasema ka :)