Ületöötamine vaikselt..

Rammestus hakkab peale tulema kõigist ületundidest, mida ma teen. Täna läheb kuues päev järjest, millest neli olid kell 3 ärkamisega, üks lisaks sellele topelt-vahetus ja eile-täna töötan poes, kus hirmus palju tegemist on (meeletus koguses interneti tellimiste valmistamine ja lisaks suur raha saadetis (ma pidin selle viimase sõna jaoks sõnastikku kasutama, sest eestikeelne sõna ei tulnud meelde!). Ei saa hetkeksi maha istuda ja lihtsalt rahulikult olla. Lisaks sellele käivad juhatajad jubedalt närvi sellega, kuidas mu näitajad (käive ja muud taolised asjad) nii madalad on. Sest ma lihtsalt ei müü inimestele asju, mida neil tegelikult vaja ei ole ja seletan neile selgelt ära kõik! Üks päev oln õhtupoolikul ülivaikses poes omaette ja sai mõnuga internetis oldud ja tervenisti 12le töökohale kandideeritud. Kahelt on juba ei-vastus, aga see jätab 10 veel!

Sügis käes, sügis käes.. Varsti jõulud ka.

Jube külm ja sügisene on õues. "Tänu" minu ebanormaalsetele töötundidele on mul võimalus minna välja, kui on kõige külmem (kella 4 paiku hommikul). Olen end täiustanud paari sokkidega (nüüd kannan kahte paari, sest sügissaapaid mul pole, lepin kingadega), otsisin oma kindad välja ja paksema salli ka (mis kahjuks kaela kõditab koledasti). Lisaks surusin oma pikavarrukalisele tööpluusile pikkade varrukatega kampsuni peale, mis oli alles piin. Tunne nagu kubujussil, aga vähemalt oli soe. Maja on ka suhteliselt jahe. Majaomanik paneb kütte sisse ainult, kui ta ise kodus on ja sellele lisaks kasutame ka puhurit. See kõik aga kuivatab ja rikub mu nahka koledasti ja nüüd olen punniline. Alati, kui just olen eelmistest lahti saanud ja paar päeva punnivaba nahaga olnud. Igavene puberteet ilmselt. Kuigi enne on veel nii minu kui ka mehe sünnipäevad järgine kuu, hakkasin täna juba jõuludele mõtlema. Sainsburys oli juba jõuluvärke ja kaunistusi täis, mille kõrval veel Halloweeni kõrvitsaid müüdi. Ei ole aimugi, mis see jõulud kavas, kuid perele peab kingid mõtlema, sest nad siia tulemas aastavahetuseks. Lisaks, et mida süüa teha.. Briti jõulutoidud mulle ei istu, seega üritame ilmselt taas Kariibi-Eesti segu teha. Piparkooke pean ma ka kindlasti taas kord tegema, eelmine aasta tulid superhead välja. Õnneks on veel piisavalt aega planeerida ja mõelda :D

Lugeja

Kunagi ammu sai üks kaunter oma blogiga lingitud, kuid see näitas aiateibaid. Eile leidsin uue ja väga hea BlogCounteri, mis mul paremal all nurgas ilusti tiksub. Hakkasin nullist lugema ilusti ja täna olen ma positiivselt üllatunud. Ma arvasin, et ma olen ainus inimene maamunal, kes aeg-ajalt oma lehel käib. Okei, teadsin, et paar tuttavat ka aeg-ajalt siia pilgu peale viskavad. Kuid 24h jooksul on päris mitu inimest siin uudistamas käinud. Aitäh teile :D Mul on kohe motivatsiooni rohkem ja tihedamini siin kirjutada ja heietada.

X-Factor

See aasta jälgin esimest korda järjekindlalt X-Factorit, mis on sarnane Eestis oleva "Eesti otsib superstaari". Abikaasale see küll hästi ei meeldi, aga aeg-ajalt võin ma ju oma tahtmist ka saada. Sel on nädalavahetusel kaks saadet. Laupäeval laulavad kõik osalejad oma laulu ja kogu saade kestab kaks tundi. 24h on telefoniliinid rahvale hääletamisesk avatud. Pühapäeval on saade, kus saadakse teada, kes välja langeb. Lisaks veel esineb saates mõni tuntud laulja, kes sel nädalal on finalistidega kohtunud ja nõu andnud. Eelmisel nädalal oli selleks Robbie Williams. Sel nädalal nõustas ja laulis Whitney Huston, kellel kleit lahti tuli ja kes nii minule kui ka paljudele teistele tundus kui pilves olevat. Lisaks tegi saate kohtunik Cheryl Cole ka loo, millest enne palju meediakära oli, et kas ta ikka suudab laivis laulda. Minu meelest ta laulab keskpäraselt, aga tantsib küll hästi. Kuni jõuludeni on see saade mu väike guiltly pleasure ja ootan huviga tulemust. Enda lemmikut mul veel tekkinud ei ole.

Hamba saaga jätkub

Hambaarsti juures sai umbes nädal tagasi ära käidud. Sain aja samaks päevaks õnneks. Arst siis vaatas suhu, koputas suhteliselt kõvasti mu hammaste pihta, et milline siis valu teeb. Nagu ma aru sain, kui ma valuvaigisteid täis olin. Tegi röntgeni ja saime teada, et mu alumise hamba auk on juba närvideni. Mingit juurekanalit ei ole mõtet teha, vaid hoopis hammas välja tõmmata. Kuna mul oli ige ja põsk paistes, siis ei saanud nad kohapeal midagi rohem teha ja kirjutasid mulle antibiootikumid välja neljaks päevaks. Selle 10 minuti eest, mis ma seal olin, maksin £16.50 ja rohtude eest £7.20. Täna võtsin viimase ja valuvaigistite vaba olen kaks päeva olnud. Tunne on hea, aga väga kardan, et valu tuleb tagasi, kui ma seda kõige vähem ootan. Lähipäevil pean kindlasti mõnele lähemal asuvasse hambaarsti kliinikusse helistama, et endale oma hambaarst organiseerida ja siis järgmiseks kuuks ehk aja, et ma saaksin oma katkisest hambast lahti. Järgmine £45.60 läheb siis. Seda kõike kusjuures haigekassa all, eraravi oleks oma kolm korda kallim. Perearsti peaks ka endale otsima enne kui liiga hilja.

Häda ei hüüa tulles

Valu on jõudnud nii kaugele, et helistasin hädaabisse. Olid väga armsad ja uurisid, mis mul viga on jne. Kuna ma ise möku olen, siis helistas mees alguses minu pärast ja nad temalt uurisid, et kas ma olen ikka teadvuse juures ja kas mul hingamisega raskusi on ja muud taolist koledat. Siis ikka tahtsid minuga ka rääkida. Nad oleks mulle tunni aja pärast saanud kiirkorralise hambaarsti aja, aga kahjuks oleks see olnud meie kodust liiga kaugel, sest me peame bussidega seiklema, autot meil ju ei ole. Andsid siis ühe teise numbri, kuhu hommikul helistama pean ja kus ma siis homseks endale uue aja saan, kuhu kohe minna saaks. Valetasin neile ka natukene. Uurisid, et mis rohte võtan ja ütlesin ausalt, et paratsetamooli ja ibuprofeeni. Ütlesid, et ma kogust ei ületaks, ibuprofeeni tohib kolm doosi päevas võtta ja paratsetamooli viis doosi. Vastasin, et ei, kindlasti mitte. Ma olen täna ibuprofeeni oma neli doosi võtnud (kaks pikaajalise toimega ja kaks tavalist) ja vast kolm paratsetamooli. No muudmoodi ei kannata lihtsalt, sest valu tuleb niii ruttu tagasi. Helistasin tööle, et homme nad mind ei näe, sest pean arsti juurde minema. Pean neile kell 4:30 hommikul uuesti helistama, et hommikusi juhatajaid sellest teavitada. Pöidlad pihku, et homme minu olukord paremaks saaks!

Hetkel on suht normaalne olla, eks ma valuvaigisteid täis ka. Tunne nagu superstaaril. Ja hambaid olen ka ma ei tea mitu korda täna pesnud, see aitab natukene. Üritasin mõtteid oma hambalt ka eemale saada ja tegin täna juustusaiakesi ja kaneelikukleid. Kaks kuklit suutsin süüa ja väga hea tuli. Muretsesin uue kuivpärmi, mis lõpuks ometi ka taigna kerkima pani. Viimasel ajal häda mu eelmise pärmiga, et see ei pannud tainast üldse kerkima. Eks siin elamses on külm ka. Seekord panin taignakausi voodisse teki alla ja voodil panin elektrilise soojenduse ka sisse. Ehk see ka aitas :)

Lahke naine telefonis soovitas kõrgetel patjadel magada, et sel puhul ei valuta nii palju. Ma just armastan madala padjaga magada. Eks näis, kuidas see välja tuleb, ilmselt ärkan kaelavaluga lisaks kõigele :D

Vaikne reedene päev

Täna sai varakult ärgatud, et end Eesti Saatkonda teele seada. Enne sai mees kümme korda ümber mõeldud, et kas me ikka läheme või mitte, sest teki all oli ka ju hea ja soe olla. Aga käisime ära. Kohustuslikud moositäitisega potsikud Tescost ja jalutasime Westfieldi kaubanduskeskuses natukene ringi nagu rikkad inimesed:




Tuleb tunnistada, et neis uhketes poodides tunnen ma veel natukene kehvasti ja mitte just eriti omas elemendis. Ühelgi asjal seal hinda ei ole, sest eks need inimesed vaid neid ostavad, kes hinda ei vaatagi. Ehk ühel heal päeval, sest paarist Gucci kingast ja Prada käekotist ära ei ütleks küll.

Kuna homme varakult ületunde tegema minema, siis õhtu on meil vaikne. Mees mängib lennukit teleri ees ja mina sehkendan telefoniga. Uuendan natukene muusikat, mis mul seal on, et bussis huvitavam oleks. Sai mõttetut poppi ära võetud, mida ma iial nagunii ei kuula ja peale sai pantud Vennaskond, Tshaikovski "Pähklipureja" (jõulud lähenevad, on juba aeg!) ja mingit chillout muusikat, et bussis mõnus oleks. Lisaks otsin internetist ilusaid ja armsaid taustapilte telefonile. On kuidagi selline roosamanna tuju peal oma pehmetes villastes sokkides.

Hambad valutavad mul endiselt ja päevas kulub oma hea 3-4 valuvaigistit. Ma tean, et alumisel korral ongi üks hammas väga katkine, kuid ei tea, mis ülemisel real viga on. Mul on kerge kahtlus, et mul seal tarkusehammas hakkab välja punnitama. Peaks endale hambaarsti aja panema. Haigekassa oma siiski ja sel ilmselt vääga suur ooteaeg. Kuigi ma nende arsti-teemadega väga laisk olen, perearsti ei ole mul jätkuvalt siin :D