Kohtusin eestlasega :)

Ajaloo huvides paneks kirja, et eile sain ma siin ühe eestlasega kokku.

Inglismaal ei huvitanud mind sealne Eesti kogukond eriti, kuid nüüd veel kaugemal olles on ju päris lahe. Seetõttu liitusingi Facebookis grupiga Eestlased Uus Meremaal ning esimese paari päevaga selgus, et siin elab veel üks eestlanna. Ruttu internetisõbraks ning ajasime korduvalt juttu.

Eilne kokkusaamine oli meil plaanitutest kolmas, aga esimene, mis ka teos sai. Tüüpiline perede värk. Esimene kord ütles tema viimasel minutil ära, kuna olid kogu perega haiged. Teine kord ei saanud meie minna, kuna pisikesed olid täpilised. Kolmas kord eile oli küll lühikene ta töö lõunapausil, aga vahva oli ikka. Cooper oli lasteaias pikemat päeva, seega oli mul aega. Käisime ta töö ligidal sushit söömas, mis Amberile maitses. Plika nosis terve minisushi ära ja ühe kevadrulli ka, ilma silma pilgutamata.

Eestlanna oli lahe ning juttu oleks temaga jätkunud küll ja küll. Tal on samuti kohalik mees ning üks Cooperist aasta vanem poiss. Raudselt tuleb veel regulaarsemaid kokkusaamisi.

Muudest suhtlemistest siin on mul kaks sõbrannat veel tekkinud, kellega küll vaid korra-kaks kokku saadud, aga interneti teel laste kõrvalt lobiseme küll. Üks naine on kolme lapse ema ja väga tubli fotograaf. Teine on mu naaber, kellel on pea kolmekuune pisikene. Kuigi viimane on täpselt kõrval, siis ikka ei ole eriti hetke, et lihtsalt kohvi jooma minna. Küll lapsed magavad või kodutöid vms. Õnneks on kõik väga arusaajad ja eks neil on täpselt samamoodi. Vähemalt vahva, et kui tahakski väga seltsi, siis paar inimest varnast võtta, mis on minu puhul väga uus. Mu tädi ilmselt kukub seda lugedes pikali, kuna ma olen alati nii antisotsiaalne olnud :D