Heietus

Enne ise emaks saamist ei olnud mul väikeste lastega just palju kokkupuuteid, seega kujutasin ette, et nad üsna pikalt veel üsna totud on ning asjalikuks muutuvad alles teise sünnipäeva ligidal. Oi kui valesti ma kunangi teadsin! Heietan iga päev, et kuhu küll mu väikene poiss jäänud on ja kui nutikas ja arukas ta on (ta on praegu 13. kuud vana). Näiteks viimase paari päeva jooksul olen ma talle suutnud õpetada, kuidas nina nuusata. Viimase nädala või nii on tal kerge külmetus olnud ja seni on suurem enamus tatist minu pluusi sisse pühitud. Taskurätt kutile nina alla, tegin ise nina nuuskamise häält ning ta tegi ilusti järgi. Nüüdseks enamustel kordadel saamegi ta nina sedasi soliidselt puhtaks, kui ta just taskurätti limpsida ei eelista. Eile harjutas ta oma uut omandatud oskust aga värskelt pesud pesu peal, mis nii lahe ei olnud. Aga vähemalt oskab ta nina nuusata ilusti.

Poseerib vabalt.

Ka mängurühmas käies on ta palju iseseisvamaks muutunud. Alguses alati natukene võõristab, aga lõpuks jookseb ise vabalt ringi ning mind poleks peaaegu vajagi. Ma ikka jooksen tal järgi, et ta vähe suuremate laste jooksmisele ette ei jääks. Selline iseseisev ta ongi:

Lisaks saame mängurühmas nüüd ilma käruta käia, mis on ka lahe. Aega temaga jalutamine võtab, sest mööda kihutavad autod on nii põnevad, et neid võiks terve päeva vahtida:

Lisaks sellele sai meie väike blondiin esimese juukselõikuse. Esimesed pikad salgud lõikas P tal paar nädalat tagasi ära, ma täna ise katsetasin ta peal ka esimest korda juukselõikamise masinat ning nüüd näeb ta veel suurem välja. Kuigi juuksekasv on tal veel üsna hõre. Enne oli väike sassis mullet, nüüd ikka viks ja viisakas soeng:

Iseseisev poiss saab ise külmikust singi ka kätte, kui singiisu tuleb:

Ning õuna ei pea ma talle ka enam ammu juppideks lõikama. Koristada on küll pärast vaja, sest kõik koortega jupid sülitab ta rõõmsalt välja.

Ja kui väsimus peale tuleb, siis võtab piima ja läheb voodisse. Tegelikult sel korral veel ei läinud, kuid mõned õhtud on küll nii olnud, et kui ma ta piima soojaks ära teen, siis võtab oma piimapudeli ühte kätte, teise käega minu käest kinni ja juhatab mu sedasi magamistuppa voodi juurde, teades, et on aeg tuttu minna. Muidugi see ei tähenda, et ma siis temaga seal pool tundi ei jageleks, kuni ta lõpuks uinub.

Täna hommikul meie väike iseseisev mees sai esimesena magamistoast välja ning pani ilusti teleka ka käima, et multikaid vaadata. Järgmisena peaks talle õpetama, kuidas kohvi valmis teha selleks ajaks, kui me ka end voodist välja ajame.

Lisaks on ta hakanud palju huvi näitama ise söömise vastu. Einete ajal on tal alati vaja oma lusikat, millega ta küll enamasti veel mängib, kui mina teise lusikaga teda toidan, aga vahepeal satub lusikas suhu ka. Jogurti saab aga juba ise söödud, sest see jääb kergesti lusika külge. Siis saab terve ilm ilusti ka jogurtit täis.

Lisaks eelnevalt loetletutele on imeline, kui palju ta aru saab sellest, mis me talle ütleme. Korduvalt on magamistoast puhta mähkme toonud, kui ma palunud olen. Pärast mähkmevahetust viib ta alati oma musta mähkme koti ilusti minu vannituppa olevasse prügikasti. Mõned korrad, kui me oleme veekannu tööle pannud, et kohvi teha, on ta külmiku ukse lahti teinud ja meile piima välja võtnud. Kui ma tavaliselt prügikotti vahetan, siis ta võtab täitsa küsimata valamu alt kapist uue prügikoti välja. Kui ma talle midagi pakun ja ta seda ei taha, siis raputab pead ja ütleb "aitäh" või "ei taha". Täna poes käies isegi raputas pead, kui ma vett pakkusin enne, kui ma veepudeli välja võtsin. See teeb temaga asjatamise väga kergeks.

Suure ropsuga rohkem ei tulegi pähe, aga ta on ikka üle mõistuse arukas juba. Kuna sa küll nii suureks kasvasid, Cooper?