Ma ei ole kunangi luttide vastane olnud nagu paljud teised värsked emad. Paar lutti oli Cooperile juba enne ta sündi ostetud ja juba päevavanusena oli näha, et lutti on talle vaja, sest imeda tahtis ta absoluutselt kogu aeg. Ma ise mõtlesin teda lutist võõrutama hakata kaheseks saades esialgu, sest päris suuri lapsi lutiga vaatan küll natukene viltu.
Viimasel ajal tundus aga, et Cooperil oli kogu aeg lutt suus. Nii ärkvel olles kui ka magades. Ega need logelesid igal pool ringi ka ning ta ise sai neid alati suhu torgata. Mõtlesin, et prooviks teda päevasel ajal lutist võõrutada ning talle see vaid öiseks uneks anda.
Eile oli esimene lutivaba päev ning läks üle ootuste kergelt. Mitte ühelgi korral ei küsinud Cooper luti järgi. Lõunaunne jäi ta küll kärus väljas käies, aga lutita. Kui ma ta koju jõudes kärust voodisse tõstsin, siis ärkas hetkeks ja kordagi ei maigutanud luti järgi suud. Ööseks sai korgi ette ning paar korda pidin ärkama ja talle see suhu tagasi panema.
Tänase päeva eesmärk oli samaga jätkata ning vaadata, kas ma ta kodus voodi peal saan päevaunne ilma lutita. Saingi ja väga kergelt! Kui piim pudelis otsa sai, siis korra maigutas suud, aga ei virisenud absoluutselt, kui ta selle peale lutti suhu ei saanud. Unes ta mõned korrad küll matsutas, aga magas ilusti 3 tundi ilma lutita ära.
Ööune luti ära jätmisega ma ei kiirusta, aga väike hasart on sees küll, et ehk öösiti luti suhu panemise asemel ainult tal selga paitada. Eks näis, kuidas läheb, üks päev korraga :)
No comments:
Post a Comment