Üheksas hammas

Kui mõnda aega tundus, et Cooper jääbki elu lõpuni kaheksa hambaga, siis viimased paar nädalat oli kohe tunda, et veel hambaid on tulemas. Keskmised neli olid tal juba ammu olemas nii üleval kui ka all (punased ja kollased pildil). Viimase kaheksanda hamba sai ta jaanuaris ehk tervelt 4 kuud tagasi ning selle aja jooksul sai ta nende kaheksaga väga hästi hakkama.

Hoidsin muudkui silma peal ta parema poole ülemisel igemel, kust roheline ja sinine on kohe-kohe igemest välja tulemas. Eile juhtusin aga julge olema ja panin sõrme ka ta vasaku poole ülemisele igemele ja avastasin, et sealt on pildil sinisega märgitud hammas juba täitsa igemest väljas. Cooperil on lõpuks ometi 9 hammast ning kohe-kohe on vähemalt kaks veel juurde tulemas :)

Tekid kõigile (peaaegu)

Olen pidevalt käsitööga ka tegelenud ning hiljuti sai valmis väike tekike Cooperile, mis üleval pildil näha on. Kasutasin vaid lõngu, mis kodus juhtusid olema, seega ongi üks rida nagu puudu, aga vähemalt katab lapse ilusti ära. Aega võttis natukene üle kuu aja ning poole sellest ma heegeldasin motiive kokku, mis oli jube tüütu.

Nii armas on vaadata, kuidas Cooperile see tekk nii meeldib. Käis juba siis sellega mängimas, kui see poolenisti valmis oli. Nüüd on see parim tekk peituse mängimiseks, sest selle aukudest saab selle all peidus olles välja piiluda. Täna oli nii armas hetk ta magama minnes. Oli eelnevalt teki köögi põrandale vedanud, aga kui tuttu tahtis minna, siis käis ja korjas oma teki üles ning tatsas sellega ilusti magamistuppa.

Tekk ise on mõnus ja nüüd teen endale ka heegelmotiividest tekki. Plaan teha erinevaid roosasid ja lillasid toone kasutades, et poisid seda endale virutada ei tahaks. P küll vahepeal on poolenisti Cooperi teki all ja ütleb, kui mõnus ja parajalt soe see on ning et ta tahab ka tekki. Eks näis, kui ma enda oma lõpuks jõuludeks valmis saan, sest need ruudud võtavad omajagu aega :)

Cooperi sõnad

Suur lobamokk pea 14kuune Cooper veel ei ole, aga mõned arukad sõnad ta juba ütleb küll.

AITÄH - See on tal raudselt lemmiksõna. Seda ütleb ta siis, kui ta midagi tahab, kui ta midagi meile pakub ning vahepeal ilusti õigeaegselt söömist lõpetades ka.

EMME - Enamasti kutsub ta mind ilusti eestikeelselt, mõni harvem kord ka "mama". Maailma armsaim sõna ta suust. Mul läheb alati sisikond vahukommiks, kui ta oma armsa häälega mind kutsub.

DADA - Issit kutsub ta dada'ks, paar korda on koba peale daddy ka öelnud. Ühe korra ütles isegi "issi", aga ma ei tea, kas see tuli tal kogemata suust välja.

EI TAHA - Alati ilusti koos pearaputusega, kui ta midagi ei taha, mida me pakume. Viimasel ajal küll raputab pead ja siis paari sekundi pärast tahab küll.

EI TEE - Seda on ta vaid paar korda öelnud. Kes Instagramis või Facebookis sõber on, siis kuu või rohkem tagasi panin üles ka video, kus ma Cooperile ütlesin "Teeme kalli.", mille peale ta vastas "Ei tee." Aga kalli võtsin ikka.

KAKA - Uusim sõna, mida ta raudselt veel kontekstis ei ütle, aga korrutab hea meelega.

CAR (eesti k. auto) - See tundub vahepeal täitsa õigel ajal ta suust välja tulevat, kuid enamasti korrutab ta seda meie järgi.

HEI - Tervituse asemel või niisama kusagilt välja piiludes.

BABA - Me kutsume Cooperit vahepeal babaks ning seda korrutab ta meie järgi enamasti.

COOPER - Seda on ta küll vaid viimase nädala jooksul kaks korda öelnud, aga täitsa sulgaselge ilus Cooper tuli ta suust välja küll.

Luti kasutamise vähendamine

Ma ei ole kunangi luttide vastane olnud nagu paljud teised värsked emad. Paar lutti oli Cooperile juba enne ta sündi ostetud ja juba päevavanusena oli näha, et lutti on talle vaja, sest imeda tahtis ta absoluutselt kogu aeg. Ma ise mõtlesin teda lutist võõrutama hakata kaheseks saades esialgu, sest päris suuri lapsi lutiga vaatan küll natukene viltu.

Viimasel ajal tundus aga, et Cooperil oli kogu aeg lutt suus. Nii ärkvel olles kui ka magades. Ega need logelesid igal pool ringi ka ning ta ise sai neid alati suhu torgata. Mõtlesin, et prooviks teda päevasel ajal lutist võõrutada ning talle see vaid öiseks uneks anda. 

Eile oli esimene lutivaba päev ning läks üle ootuste kergelt. Mitte ühelgi korral ei küsinud Cooper luti järgi. Lõunaunne jäi ta küll kärus väljas käies, aga lutita. Kui ma ta koju jõudes kärust voodisse tõstsin, siis ärkas hetkeks ja kordagi ei maigutanud luti järgi suud. Ööseks sai korgi ette ning paar korda pidin ärkama ja talle see suhu tagasi panema.

Tänase päeva eesmärk oli samaga jätkata ning vaadata, kas ma ta kodus voodi peal saan päevaunne ilma lutita. Saingi ja väga kergelt! Kui piim pudelis otsa sai, siis korra maigutas suud, aga ei virisenud absoluutselt, kui ta selle peale lutti suhu ei saanud. Unes ta mõned korrad küll matsutas, aga magas ilusti 3 tundi ilma lutita ära.

Ööune luti ära jätmisega ma ei kiirusta, aga väike hasart on sees küll, et ehk öösiti luti suhu panemise asemel ainult tal selga paitada. Eks näis, kuidas läheb, üks päev korraga :)

Õppimisest

Sellest pole küll veel kirjutanud, aga õppimine läheb mul ka üsna ladusalt. Tänaseks on kaks esseed kirjutatud ning nende tulemused olid 74 ja 78, mis olid üle ootuste head tulemused. Järgmine essee peab järgmise nädala neljapäevaks valmis olema ning see on juba vähe pikem. Tükk aega ei tahtnud sellega üldse tegeleda, sest teema oli nii igav, aga peaaegu on õnneks valmis. Üks õhtu sai 600 sõna kirjutatud, eile mõtlesin, et ma ainult natukene teen, aga sain 500 veel lisaks ning vaid kokkuvõte on vaja teha. Loodan, et selle eest ka ikka hea tulemuse saan.

Ajaliselt olen leidnud, et parim aeg õppimiseks on õhtuti, kui Cooper on magama ära läinud. Ülemise pildi pealt on näha, et ma ei saa midagi tehtud siis, kui ta ärkvel on. Ta lõunaunede ajal ma meelsasti naudiks natukene puhkeaega ning vahiks telekat ja heegeldaks. Lisaks õhtuti on P kodus ning siis tema saab Cooperit vaatama minna, kui too ärkab ning ma saan rahus oma õppimisele keskenduda.

Teema ise on küll nii ja naa, sest tegemist on siiski sotsiaalteadusega, mitte veel päris psühholoogia. Mõned peatükid on põnevad, teised on aga jälle üliigavad. Kuid tehtud saavad kõik. Ootan aga väga oktoobris algavat järgmist semestrit, kus ma päris psühholoogiat õpin.

Üldiselt iseseisvalt õppimine mulle meeldib. Ma arvan, et mul on piisavalt motivatsiooni, et seda teha. Mõnel päeval küll üldse ei viitsi ning tihti paar päeva ma ei teegi midagi, aga olen kõigega ilusti järje peal.

Heietus

Enne ise emaks saamist ei olnud mul väikeste lastega just palju kokkupuuteid, seega kujutasin ette, et nad üsna pikalt veel üsna totud on ning asjalikuks muutuvad alles teise sünnipäeva ligidal. Oi kui valesti ma kunangi teadsin! Heietan iga päev, et kuhu küll mu väikene poiss jäänud on ja kui nutikas ja arukas ta on (ta on praegu 13. kuud vana). Näiteks viimase paari päeva jooksul olen ma talle suutnud õpetada, kuidas nina nuusata. Viimase nädala või nii on tal kerge külmetus olnud ja seni on suurem enamus tatist minu pluusi sisse pühitud. Taskurätt kutile nina alla, tegin ise nina nuuskamise häält ning ta tegi ilusti järgi. Nüüdseks enamustel kordadel saamegi ta nina sedasi soliidselt puhtaks, kui ta just taskurätti limpsida ei eelista. Eile harjutas ta oma uut omandatud oskust aga värskelt pesud pesu peal, mis nii lahe ei olnud. Aga vähemalt oskab ta nina nuusata ilusti.

Poseerib vabalt.

Ka mängurühmas käies on ta palju iseseisvamaks muutunud. Alguses alati natukene võõristab, aga lõpuks jookseb ise vabalt ringi ning mind poleks peaaegu vajagi. Ma ikka jooksen tal järgi, et ta vähe suuremate laste jooksmisele ette ei jääks. Selline iseseisev ta ongi:

Lisaks saame mängurühmas nüüd ilma käruta käia, mis on ka lahe. Aega temaga jalutamine võtab, sest mööda kihutavad autod on nii põnevad, et neid võiks terve päeva vahtida:

Lisaks sellele sai meie väike blondiin esimese juukselõikuse. Esimesed pikad salgud lõikas P tal paar nädalat tagasi ära, ma täna ise katsetasin ta peal ka esimest korda juukselõikamise masinat ning nüüd näeb ta veel suurem välja. Kuigi juuksekasv on tal veel üsna hõre. Enne oli väike sassis mullet, nüüd ikka viks ja viisakas soeng:

Iseseisev poiss saab ise külmikust singi ka kätte, kui singiisu tuleb:

Ning õuna ei pea ma talle ka enam ammu juppideks lõikama. Koristada on küll pärast vaja, sest kõik koortega jupid sülitab ta rõõmsalt välja.

Ja kui väsimus peale tuleb, siis võtab piima ja läheb voodisse. Tegelikult sel korral veel ei läinud, kuid mõned õhtud on küll nii olnud, et kui ma ta piima soojaks ära teen, siis võtab oma piimapudeli ühte kätte, teise käega minu käest kinni ja juhatab mu sedasi magamistuppa voodi juurde, teades, et on aeg tuttu minna. Muidugi see ei tähenda, et ma siis temaga seal pool tundi ei jageleks, kuni ta lõpuks uinub.

Täna hommikul meie väike iseseisev mees sai esimesena magamistoast välja ning pani ilusti teleka ka käima, et multikaid vaadata. Järgmisena peaks talle õpetama, kuidas kohvi valmis teha selleks ajaks, kui me ka end voodist välja ajame.

Lisaks on ta hakanud palju huvi näitama ise söömise vastu. Einete ajal on tal alati vaja oma lusikat, millega ta küll enamasti veel mängib, kui mina teise lusikaga teda toidan, aga vahepeal satub lusikas suhu ka. Jogurti saab aga juba ise söödud, sest see jääb kergesti lusika külge. Siis saab terve ilm ilusti ka jogurtit täis.

Lisaks eelnevalt loetletutele on imeline, kui palju ta aru saab sellest, mis me talle ütleme. Korduvalt on magamistoast puhta mähkme toonud, kui ma palunud olen. Pärast mähkmevahetust viib ta alati oma musta mähkme koti ilusti minu vannituppa olevasse prügikasti. Mõned korrad, kui me oleme veekannu tööle pannud, et kohvi teha, on ta külmiku ukse lahti teinud ja meile piima välja võtnud. Kui ma tavaliselt prügikotti vahetan, siis ta võtab täitsa küsimata valamu alt kapist uue prügikoti välja. Kui ma talle midagi pakun ja ta seda ei taha, siis raputab pead ja ütleb "aitäh" või "ei taha". Täna poes käies isegi raputas pead, kui ma vett pakkusin enne, kui ma veepudeli välja võtsin. See teeb temaga asjatamise väga kergeks.

Suure ropsuga rohkem ei tulegi pähe, aga ta on ikka üle mõistuse arukas juba. Kuna sa küll nii suureks kasvasid, Cooper?