Kui aastaid oli mul probleemiks see, et ma enda meelest piisavalt sale ei olnud, siis nüüd esmakordselt elus on mul hoopis teine probleem - ma olen enda meelest liialt kõhn.
Rasedusega võtsin juurde 25kg ja tänaseks päevaks on nad kõik kadunud. Ise sai mingi aeg natukene kaloreid loetud, kuni sain kaalu oma eesmärgini, milleks oli 65kg. Aja möödudes aga toitumisele tähelepanu ei pööranud ning masendusega kadus isu mõneks ajaks üldse ära. Nüüd on mõned nädalad kaal jonnakalt 60kg olnud. Üritan küll igasugu jama süüa, aga kaalu juurde ei tule.
Jagan ehk liiga julgelt all olevat aluspükstes pilti täna hommikust. Võrdluseks kõrval pilt mu kaunitest kurvidest 7 päeva pärast sünnitust, kui ma tänasega võrreldes 15kg raskem olin. Parempoolsel pildil seisin jalad täitsa koos, kuigi seda näha ei ole, meil puudub suur peegel.
Hea meelega tahaks küll ka natukene tervislikumalt toituda, et end natukene paremini tunda, aga see tähendaks ilmselt seda, et ma sööks vähem kaloreid ja sedasi ka kaalu juurde ei võtaks. Päris musklit kasvatada ka ei taha, tahaks pehmemaid kurve, et Cooperil pehmem süles olla oleks ja ta end pidevalt mu kontide vastu ära ei lööks mänguhoos.
Esimese maailma probleemid...
Keegi pole ideaalne ja seda taga ajada on jamps. Armasta oma keha sellisena, nagu see on :) Kui sa oled õnnelik, on ka keha õnnelik. Mõttel on jõud, usun ma - seega katsu mõelda võimalikult vähe sellest, mis ei ole ideaalne ja pigem sellest, mis on hästi. Söö seda, mille järele isu on. Mõtle positiivselt. Kõik :)
ReplyDeleteTervislik toitumine ei tähenda vähem kaloreid, vaid seda, et keha saab vajalikud ained kätte. Ehkki meile meeldib mõelda, et toit on hea maitse nautimiseks ja kehakaalu reguleerimiseks, siis tegelikult seisneb toidu mõte ikkagi kehale vajalike toitainete andmises, et normaalselt funktsioneerida. Siit ka küsimus, kumb on tähtsam, kas saavutada oma peas välja valitud nn ideaalkaal või anda kehale seda, mida ta vajab?
ReplyDeleteLisaks olen ma aru saanud, et paljudele kangastub sõnapaariga "tervislik toitumine" silme ette pilt kahest kapsalehest ja klaasitäiest veest. Võib muidugi vaielda, millises vahekorras peaks toidulaual olema süsivesikuid, rasvu ja valke, kuid kaine mõistusega treeneritel ja toitumisteadlastel on kindel veendumus, et esindatud peaks olema kõik. Süüa võib ka valget saia ja šokolaadi, aga kõike mõistlikes kogustes.
Üldiselt on kõige lihtsam jälgida, et sööksid päeva jooksul piisavalt köögi- ja puuvilju ega unustaks menüüst ära liha. Tundub kulunud lausena, aga see on tõsi. Ja poest tasuks valida tooteid, mille koostisainete nimekiri on kõige lühem :)
Tikrikese soovitus mitte mõelda asjadest, mis pole ideaalsed, on küll tore, aga tean omast käest, et see alati ei toimi. Kui inimene ikka oma kehaga rahul pole, siis ei pane seda armastama ussi ega püssirohi. Hea on aga see, et kehaga saab pea alati midagi ette võtta :)
See on täitsa õige tegelikult... Ma kipun tihti aga tervislikkusega natukene üle piiri minema ja seetõttu kardan natukene, et ehk siis ei söö piisavalt kaloreid. Samas kui aga seangi eesmärgi, et tervislik ja piisavalt kaloreid ka, siis peaks rohkem energiat ja parem enesetunne tulema. Eks näis, üks päev korraga :)
DeleteNo ma olen läbi aastate näinud, milline Mari keha on, ja minu meelest on ta kogu aeg hea välja näinud :) Oleks megapaks või räigelt kõhn, siis ma saaks aru vajadusest midagi muuta... Aga mulle jah tundub, et see kaalu teema on natukene liigne obsession :P JA ma mõtlen, et selle vajaduse juures saavutada enda meelest ideaalset keha võib olla äkki hoopis mingi muu häiriv asi, mis pole kaalu ja kehaga kõige vähematki seotud. Aga see on rohkem psühholoogia valdkond...
ReplyDeleteMa enda juures vähemalt panen tähele, et mind vahel häirivad räigelt mingid asjad, aga sügavuti mõeldes pole asi tegelikult üldse NEIS asjades, vaid milleski muus, mis on nonde asjadega kuidagi kaudselt seotud. Ehk et lahendan ühte probleemi, kui tegelikult peaks lahendama hoopis teist. See on nüüd väga udune näide, aga ma täpsustada ei saa, liiga isiklik :D