Minu märtsiemade grupist

Ma ausalt ei kujutaks ette, mida ma ilma meie märtsiemade Facebooki grupita teeks. Meid on koos nii tore punt naisi ja beebisid ning tegemist on nagu suure grupi sõbrannadega. Eks alguses olid ka mõned draamategijad, kuid nad on nüüdseks lahkunud. Praeguseks olen kokku saanud sealt nelja kohaliku ema ja beebiga, kes kõik on ülitoredad.

Seda ei ütle vaid mina, seda on paljud teised emad postitanud, et nad on meie grupist nii palju tuge saanud. Arutame seal absoluutselt kõike. Muidugi esikohal on beebid ja nende areng. Elame kaasa neile, kes juba ammu roomavad ja kiirelt arnevad, kui ka neile, kes alles pöörama õppisid ning neile, kel tervisega probleeme on. Grupis räägitakse tihti kõigest, mida oma tuttavatele ja lähedastele rääkida ei julgeks - pereprobleemidest, suhteprobleemidest, seksist, enda vaimsest tasakaalutusest jms. Ja kõik on väga toetavad!

Grupi nimekirjas on tänase seisuga 176 naist, millest muidugi kõik igapäevaselt aktiivsed ei ole. Küll on koos aga grupp inimesi igast valdkonnast. Meil on noori ja vanu emasid, rahalistes raskustes naisi (neid on hetkel palju, sest emaduspuhkuse rahad saavad kõigil varsti otsa) ja ka neid, kel on kodus suures aias paabulind (ausalt!), välismaal elavaid naisi (küll britid, kes mujal elavad), hipi-emasid, esmakordseid emasid ja neid, kellel on lapsi 5-6 jne. Ehket iga küsimus saab alati vastuse.

Meil on juba 6 naist uuesti rasedad. Üks naine sai oma esiklapse märtsis ja ootab nüüd kaksikuid, kes jaanuaris sünnivad - kolm last alla ühe aasta! Lisaks minule on õnneks mõned veel, kes ei ole jõudnud üldse täiskasvanute asja teha juba raseduse algusest (nii hea oli teada, et me ei olegi väga imelikud sel teemal, ainult natukene, aga selliseid paare on veel).

Tihti on meie grupp ka esimene koht, kuhu postitatakse hirme, et peal on sünnitusjärgne depressioon. See oli esimene koht, kus mina seda tunnistasin. See on küll nüüd mul ise üle läinud, kahjuks teraapiasse ma ei saanud minna, sest mul ei oleks Cooperit kuhugi jätta olnud. Mõnel päeval on natukene tusatuju, aga ma oskan seda nüüd juba rohkem ise reguleerida.

Lisaks sellele on meil paar lisagruppi kaalulangetamiseks, asjade müügiks ja ostuks ning hiljuti tegime oma raamatuklubi ja loeme usinalt meie esimest ühist raamatut :)

Tunnistan, et meie väike grupp on sõltuvust tekitav ja ma kindlasti veedan liiga palju aega seal. Seda sõltuvust on paljud tunnistanud õnneks. Hea on aga teada, et üksi lapsega kodus olles ei ollagi päris üksi.