Rutiinne igapäev neljanädalasega

Päevad on jätkuvalt ühesugused, seetõttu munadepühadest on sel aastal savi. Napilt tean, et täna pühapäevgi on. Cooper on muidugi iga päevaga aina asjalikum ja seda on imeline jälgida. Emaks olemine on jätkuvalt kuidagi väga loomulik. Mulle meeldib, et ma ei ole sadakümmet raamatut lugenud ja et ma ei käinud loengutel enne ta sündi ning et me seetõttu kõike üsna vabalt võtame. Meie elu käib hetkel Cooperi järgi, kunas magame, kunas sööme, kunas väljas käime, ja meile see sobib. Märkamatult on väike rutiin tal endal kujunenud ja superlast me temast veel ei vooli, laseme tal ise maailma avastada ja omas tempos kasvada. 

Eile õhtul tusatsesin omaette ja elasin seda P peal välja ning otsustasin ise öövahetuses olla. Cooper nõudis süüa nagu kellavärk, iga kahe tunni tagant. Seega söötsin teda kell 23, 1, 3, 5 ja kell 7 tulin ise temaga voodist välja. Õnneks teiste toidukordadega jäi ta suht koht kiirelt magama uuesti, vaid pärast 7t oli ta umbes 3,5 tundi üleval. Selle aja jooksul tsillis ta mängukaare all, kaisutas minuga jne. Mingi aeg jäi ta mul süles magama ja nii, kui ma ta omaette panin olid silmad jälle lahti. Just sedasi:

Võttes ta sülle jäi ta jälle ruttu magama. Panin lamamistooli ja lippasin ise vetsu, oli tal lausa pill lahti. Sedasi mängis ta koaalat paar korda, kuni ma ta lõpuks omaette magama sain ja keskpäeval hommikuputru süüa jõudsin. Ärkas, sõi, vahtis ringi, magas terve päeva nagu iga teine päev.

Tänase päeva parim pala oli muidugi megakaka, mille ta püsti istudes suutis endale poolde selga saada. Emaks olemise rõõmud... Ükskord tuli tal seda mähkmevahetuse ajal nagu kahurist mulle otse jala peale, see oli ka lahe. Üleüldse ma ise imestan, kuivõrd me kaka koristamisega harjunud oleme, kui enne Cooperi sündi tundus see meile kõige jälgim asi maailmas. Tulevased lapsevanemad, sellega harjub ära, ausalt. Igatahes sai kutt keset päeva vanni, mida ta täiega nautis. Õhtupoole oli vann nagunii plaanis, aga ta ilmselt kartis, et ta ei saagi vanni ja otsustas ise teha kõik selle nimel, et vees solberdada saaks. Räti sees mõnuledes nägi ta meie meelest nagu väike paavst välja:

Nüüd on ta jälle vahelduva eduga söömas, magamas, kaisutamas. Kella 6 ajal tukastasin temaga isegi koos voodi peal. Kahjuks läks tal ennem uni ära. P lubas aga täna öövalves temaga olla, seega on mul lootust natukene rohkem magada.

Ja sedasi meie päevad mööduvadki. Tahaks küll tihedamini jalutamas käia, aga meie ligidal ei ole ausalt mitte kusagil jalutada. Ligidal on suur maantee, kuhu äärde kärutama ei lähe. Elamurajoonis on teed nii kitsad, et kõik autod pargivad poolenisti jalakäiate tee peale ning seal jalutades on pidev manööverdamine kõnniteelt autoteele, kui kõnniteel autost mööda ei mahu, ning see on natukene ohtlik ka. Tuleb end mingi aeg kätte võtta ja mingi marsruut endale ikka välja otsida. Ehk leidub mingit parki ka ligidamal, kus jalutada saaks, kuid minu teada on lähim ilus park 3-4km kaugusel. Kuigi see oleks ka päris hea pikk jalutuskäik rasvade põletamiseks... Luban, et järgmisel ilusal päeval ajan ma meid majast välja :D

Pikk postitus ei millestki :) Lõpetuseks paar pilti ja mõned telefoniga tehtud lühivideod näitamaks, et laps liigutab end ka, mitte ei poseeri ainult piltidele.

Võimlemisharjutused teleri vaatamise ajal.

Põnevad unenäod.

Tegelusmatil asjatamas.