Saturday 10 November 2012

Kodakondsusest

Ma olen nüüdseks 3 aastat Suurbritannia alaline elanik olnud, mis tähendab, et umbes 2 aasta pärast saan ma Briti kodakondsusele kandideerida. Praeguste Eesti seaduste järgi ei saa eestlastel kaks kodakodsust olla, mis on küll mujal maailmas üsna tavaline. 

Eestisse tagasi kolimine ei ole mul plaanis, seega olen ma mõelnud palju oma tulevikuplaanidele ja kus ma sooviksin elada ja millise riigi kodanik ma sooviks olla. Me oleme lõpuks otsustanud, et Suurbritannia on Euroopas meie jaoks hea. Suurim unistus oleks küll Ameerikasse kolimine, aga see on suur samm, mis nõuab rohkemat raha ette säästmist. Ameerikasse läheks me vaid siis, kui Rogeri ema kandideerib meile Ameerika kodakondusele, mis on taaskord üsna kulukas.

Olen aga mõelnud, mis minust saaks, kui ma kusagil random maal reisin ja minuga midagi juhtub. Väga võimalik, et Eesti kodanikuna peaks ma pöörduma pigem Saksa või muu riigi saatkonda. Samas britina oleks mul väga võimalikult saatkond pea igal pool maailmas olemas. Lisaks siin riigis olls, kui ka mujal, vaadataks mind hoopis teistmoodi Briti kodanik olles. 

Muidugi otsust ma ei ole teinud ja siiamaani on ainult mõtted. Ma küll südamest loodan, et paari-kolme aasta pärast lubab ka Eesti Vabariik kahte kodakondsust ja ma ei peaks eestlane olemisest loobuma.

Kel on soovitusi või kogemusi, palun jagage. Ärge kritiseerige, et ma ei taha enam eestlane olla. Väga tahan ja ma alati uhkelt räägin oma riigist, aga minu põhiline mure on siiski minu ja mu võimalike laste tulevik.

9 comments:

  1. Seda, et Eesti kaht kodakondsust lubama hakkaks, ma hästi ei usu. Kui kunagi lapsed tulevad, siis neil võib 18 aastat topeltkodakondsus olla, vist on nii. Mul õde elab Rootsis, abielus kohalikuga, tagasi kolimise plaani pole - temal on küll Rootsi kodakondsus ka, lastel nii Rootsi kui Eesti. Kui olete otsustanud, et jääte UK-sse pidama, siis tõenäoliselt on mõttekas sealne kodakondsus ka võtta, jah. Iseasi, kui ikkagi oleks kolimise plaan - siis võiks mõelda, kas on mõtet. Võtad UK oma, lõpuks kolid USA-sse ja taotled sealset... :D

    Muide, mu sõbranna, kelle eeskujul ma omal ajal Londonisse kolisin, tal on ka nüüdseks viis aastat täis ja taotleb kodakondsust. Rääkis mulle, et avalduses küsitakse täpseid kuupäevi, mil ta on nende viie aasta jooksul UK-st ära käinud. Kuna tema mailboxist oli mingi aeg tagasi saladuslikul kombel kõik ära kustunud ja pileteid pole ta ka alati ise ostnud, siis oli tal täitsa tegu, et kõike meelde tuletada.

    ReplyDelete
  2. No jah aga tegelikult saad sa iga kell Eesti kodakondsust tagasi kysida, sest synnij2rgselt on sul see 6igus. Minu teada on seaduses suur lynk. P6him. ei lubata kaht kodakondsust aga nad ei saa sulle Eesti kodakondsust ka keelata.

    ReplyDelete
  3. Noh, miks muretseda. Ma lihtsalt ei loobunud Eesti kodakondsusest, kuid Soome kodakondsus tuli vötta, kuna siinne kohtusysteem lausa käskis seda teha. See oli valitav ametikoht. Soomes ju eestlasest arstid ei ole seda teinud,sest mingeid privileege siin kyll ei oota.
    Vötke uus, aga jätke vana taskusse. Taotlemisel keegi ei nöudnud minult Eesti kodakondsusest loobumist. Igor Gräzin on sellest palju kirjutanud, et synnipoolest saadud kodakondsust ei saa isegi seadusega ära vötta.

    ReplyDelete
  4. Küsimuse püstitus võimalike TULEVASTE laste koha pealt. Tekkinud praeguse ja tulevase vanaisana enda laste elukohtadest.

    Võttes teise riigi kodakondsuse kaob teoreetiliselt Eesti kodakondsus. Järelikult sündiv laps ei oma enam automaatselt Eesti kodakondsust, sest tema vanemad ei ole sünnihetkel Eesti kodanikud. Kas mu mõttekäik on õige?

    ReplyDelete
  5. No tegelikult ongi Eesti seadusandluses hetkel must auk, kuna seadus on iseenesega vasturääkiv. Eesti ei luba kahte kodakondsust, AGA ei saa seda ka ära võtta inimeselt kel on SÜNNIGA kaks kodakondsust (näiteks lapsed). Nad küll ütlevad, et al. 18. eluaastast peab inimene VALIMA, millist kodakondsust ta soovib, ENT seal ongi küsimus, et kui inimene on saanud mõlemad kodakondsused sünniga, siis ei tohiks temalt kumbagi ära võtta.

    Isiklikult: elukaaslane pole eestlane ning ei plaani ka oma kodakondsust vahetama hakata. Koos elatud siin (Eesti siis) juba 4a, nii et kui ta tahaks, siis ta võiks. Kuna ta aga minu abikaasaks mingil ajal saab, siis ei näe sellel väga mõtet, Euroopasiselt on ta ikka EL liikmesriigi abikaasa (millega saab automaatselt kergemad nõuded) ning õnneks ei pole reisidel muid probleeme ka olnud. Ja alati pole eesti inimestel vaja Saksa saatkonda minna, pigem töötavad eestlaste eest Soome, Norra, Taani, Rootsi saatkonnad :)

    ReplyDelete
  6. Mina olen siin juba pea 20 aastat elanud ja peale seda kui Eesti EL astus pole ma kordagi olnud olukorras kus ma oleksin mõelnud, et briti kodakondsus mulle kuidagi kasuks oleks tulnud või, et ma sellest puudust oleks tundnud. Reisinud olen samuti igal pool (küll mitte Afrikas või Indias) ja olen ennast eestlasena väga turvaliselt tundnud (reisikindlustus on alati hädaolukordade ennetamiseks olemas). Kui peaksingi passi ära kaotama siis on mul passile liskas ka ID kaart ja kui see peaks ka kaduma siis ju ei ole vahet kas pead Eesti või Soome või Briti konsulaati minema kuna kuhugi peab ju nagunii minema et abi saada.
    Mul on ka see kiiks, et ma olen nii uhke selle üle, et ma eestlane sünnilt olen ja Eestit esindan, et ma ei taha mingil juhul ennast brittidega ühte patta panna ja nende passi omada :) seda enam et mulle on eestlaseks olemine siin maal pigem kasuks tulnud kui kahjuks.

    Kui su lapsed sünnivad siin siis nad saavad automaatselt briti kodakondsuse seega ma ei näe kuidas sinu kodakondsuse vahetamine neile kuidagi kasuks tuleks. Mina tegin oma lapsele kohe Briti passile lisaks ka Eesti passi kuna minu jaoks oli see nii tähtis, et mu laps Eestiga seotud oleks ja, et tal pärast vanemana oleks see võimalus valida kelle riigi esindaja ta soovib olla.

    Aga eks see ole iga inimese isiklik valik ja kui sa arvad, et sulle tuleb britiks olemine kuidagi kasuks siis miks mitte.
    Ja seda ka veel, et sa oled tõeliselt tubli oma õpingutes. Müts maha su ees :)
    Uue töökoha pealt hoian sulle samuti pöialt, et sa selle ikka saaksid kuigi see on tõsi, et enne kui pole paberitele allakirjutatud ei loe suuline pakkumine midagi.

    ReplyDelete
  7. saatkondade vähesuse tõttu pole eesti kodakondsust küll mõtet vahetada, eriti kuna tegu on siiski EL'iga. olen päris palju reisinud ja passiga pole kunagi ühtki probleemi olnud. pigem tekitad huvi ja oled selline tänuväärne diplomaadimolekul oma kodumaale :) muidugi kui sul on ka muid põhjuseid, siis tasub kaaluda, aga eesti kodakondsus on ikka ju selline tore ja eriline asi.

    ReplyDelete
  8. Alice, minu teada, ei ole Maril ei endal ega mehel Briti kodakondsust ja seega ei saa ta küll oma lapsele automaatselt Briti kodakondsust.. Minu laps küll ei saanud, kuigi ta on UKs sündinud. Kodakondsus tuleb minu teada ikka vanemate kaudu (räägin ainult enda kogemusest!)
    Aga minu lastel on 2 kodakondsust - nii ema kui isa poolt ja olen ka uurinud päris palju ja teada saanud, et nende sünnijärgseid kodakondsusi ei või keegi neilt ära võtta.

    ReplyDelete
  9. Sünnijärgset kodakondsust ei saa Eesti seaduste järgi ära võtta, isegi kui seadus keelab kahe riigi kodanik olla! Minu lastel on nii Eesti kui Kanada passid (ja lugematul arvul Kanadas teist põlve sündinutel eestlastel, kelle vanavanemad Eestist lahkusid). Üks neist on juba 18 ja ta ei pea mingit valikut tegema, kumba kodakondsust hoida, kuna Kanada lubab kahte kodakondsust. Veel 16 aastat tagasi saime isegi eesti sünnitunnistuse :-) Enam seda ei tehta, nagu olen aru saanud.
    Samas soovitab Kanada riik reisile minnes just nende passiga üle piiri minna ja teise riiki siseneda, siis saad pöörduda vajadusel abi saamiseks ikka riigi poole, kus alaliselt elad.

    ReplyDelete

Tervitused ja uudis!

Tervitused kaugelt maalt! Viimasest postitusest on üle aasta ja ma otsustasin, et ma isegi ei vabanda selle pärast. Viimasel aastal olen üld...