Esimene tööpäev :)

Hommikul ärkasin mehe äratuskella peale 5:30. Pikutasin, kuni ta pesus käis ja siis tegin hommikusöögi. Veetsin natukene arvutis aega, saatsin mehe tööle ja hakkasin end ise valmis sättima. Käisin pikalt pesus, siis veetsin aega oma juuksepahmakat kuivatades ja üritasin tuka paika sirgendada. Tuli täiesti okei välja. Meik tuli natukene kiirustades ja väga tagasihoidlik, sest ma järsku hakkasin natukene hiljaks jääma. Ilusad riided selja ja minek! Bussiajad klappisid väga hästi, pidin ainult natukene ootama.

Tööl esimese asjana tegin kohvi. Siis lugesin klientide kirju, et aimu saada, mis muredega enamasti tullakse. Ei midagi üle mõistuse, paljude teemadega olen ma eelneval positsioonil kokku puutunud. Siis kolleegi valvsa pilgu all vastasin mõnedele meilidele ka. Esiteks pidin ära harjuma suht vana klaviatuuriga, millel väga kõrged ja rasked klahvid olid. Teiseks tuli välja, kui kehva ma ikka olen formal inglise keelsete kirjade koostamises. Eks nad teavad, et ma ei ole sellist tööd varem teinud ja inglise keel ei ole mu esimene keel ja saan selle andeks. Siis tuli teine tass kohvi.

Natukene veel meilidele vastamist ja lugemist ja siis oli aeg lõunatada. Mu paus on nüüd terve tunni pikkune! Lennujaamas palju pikemal päeval saime vaid pool tundi, seega lausa luksus. Tahtsin küll väga sooja toitu kaasa võtta, sest nüüd köögi võimalus, aga kodus oli saia ja saiakatte üleküllus, seega saime jälle võisaiu kaasa. Lugesin internetis uudiseid ja see tund läks väga kiirelt.

Siis veel mõnedele meilidele vastamine. Siis näidati mulle natukene rohkem tegemist, millele ma väga kiirelt pihta sain. Viimase tunni veetsingi üksinda tööd tehes. Väga uhke tunne :) Kõnedele ma veel ei vasta.. Ehk nädala või paari pärast, aga töötan end samm sammu haaval meilide peal üles.

Kell 17 oli tööpäev läbi ja ruttasin bussi peale. Ma aga ei olnud kingadega arvestanud. Midagi ei hõõrunud ja konts ei valutanud all. Küll aga kinnistele kingadele ei pannud ma mingit sukka sisse ja jalad parajalt higistasid päeva jooksul. Kui bussile ruttasin, siis aga jalad libisesid kingade sees edasi-tagasi ja mulle tekkis talla alla kobakas ja väga valus vill. Ära jäi isegi koju kõndimine, võtsin hoopis bussi. Ja poodi ka ei jõudnud. Homme madala tallaga kingad ja lähen põlvikuid ostma peale tööd :)

Ise olen väga rahul. Mulle selline omaette istumine ja nokitsemine sobib. Ja samuti on väga vabastav, et klientidega näost-näkku ei suhtle. Saan vaabalt kohvi juua, kuna tahan ja mehega päev läbi sõnumeid saata. Samuti oli väga kena normaalsel ajal koju jõuda. Eks näis, kaua mu elevust kestab :)