Posts

Showing posts from January, 2016

Cooperi esimene juuksuriskäik

Image
P käis täna juuksuris ja mõtlesime, et üritame lasta Cooperi udemeid ka vähe ühtlasemaks trimmida. Kuna ta juuksed on endiselt veel väga õhukesed, siis siiani olen ma neid vaid ise kodus natukene masinaga trimminud. Kahjuks tuleb tõdeda, et ma selles just kõige osavam ei ole. Seega nii, kui juuksed vähe kasvavad poisil, on näha, kuivõrd ebaühtlased nad on. Mõtlesime, et kui ta ei lase enda juukseid lõigata, siis kodus saame edasi teha, aga õnneks ta üllatas meid väga. 
Ise ta toolis istuda ei tahtnud, siis saigi issi sülle. Kindle ja joonistamisäpp ka lahti, et ta millegagi enda aega sisustada saaks. Cooper haaras aga juuksurilt kammi ja hoidis seda terve aja käes.

Me olime ausalt väga-väga üllatunud, kuivõrd ilusti ta paigal istus ja enda juukseid lõigata laskis. Mine tea, kas aitas see, et ta ennem issi juukselõikust nägi ja tahtis tema moodi ikka olla.


Juuksuritädi ilusti lõikas siit ja sealt ja meie väikesest udemepeast tuli täitsa poiss välja. Nii ilus on nüüd vaadata, kuidas ta…

Lumi tuli maha

Image
Kuigi lumi on siin üsna harv, siis iga talv on see ikka korra natukeseks maha tulnud, nii kaua kui ma UKs elanud olen. Eile õhtul üks ligidalelav märtsiema virises, et ta mees käib pidevalt ukse peal lund vaatamas. Tegin siis oma kardina ka lahti ja juhuu, meil oli ka talv! Cooper seisis üsna pikalt akna peal ja imetles.

Täna oli vaja toidupoes käia, aga kuna P ei tahtnud lume peal sõitmisega riskida, siis jätsime ta koju magama ja käisin ise Cooperiga jalutamas. Poisil oli rõõmu kui palju, ilmselt eelkõige sellepärast, et issi teda lihtsalt välja jalutama ei viinud, kui nad koos kodused olid. 

Olles 5 minutit käru lume sees lükanud, hakkas mul meeletult palav. Kui esialgu arvasin, et Cooperi pusakaelus hoiab teda soojas, siis ta vahtis nii palju ringi ja kael oli muudkui paljas, et ta sai minu salli endale kaela. Nägi igati "stiilne" välja, aga vähemalt soe. Tõsine, sest ma olin tal ees ja ta ei näinud autosid korralikult.


Toidupoest koju minnes mõtlesin küll, et ma suren …

Karske 2015

Image
Ajaloo huvides paneme kirja, et 2015. aasta oli minu elus täiesti alkoholivaba! Selle tähistamiseks sain esimese šampanjalonksu hetk pärast uut aastat ja ega väga ei tahtnudki.
Nüüd esimese töönädala lõpuks jõudsin kaks klaasi veini ka ära juua, aga piir sai täis. Aasta karsklust on õpetanud piiri pidama, tundub. Ega mul mingit tahtmist päris purju juua ei ole ka, kuid veini maitse mulle meeldib.

Üks hirmutav kogemus

Image
Teisipäeva õhtul oli üks mu elu hirmsaimatest juhtumistest, mis sees endiselt natukene värisema võtab, kuigi ma ise selles päris otseselt seotud ei olnud. Kõiki emotsioone võimendas see, et Cooper tol päeval haige oli oksendamise ja kõrge palavikuga, mille tõttu me sel ööl isegi haiglas kontrollis käisime (kõik oli aga korras, vana hea soovitus palju vedelikke anda ja Calpol'i).
Igatahes, mu loo juurde. Olin töölt kodus olnud vaid umbes 30-40 minutit, kui kuulsin korteri ukse taga kõva rüselemist ja kolinat. Kuulsin, kuidas keegi karjus "Stay away from the door!" (Hoidke uksest eemale!), mille järel oli suur löögi heli. Ma uudishimulik tahtsin meie korteri ukse juurde minna silmaaugust piiluma, aga P suutis vähe kainemaks jääda selles olukorras ja tõmbas mu eemale.
Suundusin akna juurde, kus nägi maja taha, et vähegi teada saada, mis toimub. Nägin kolme inimest maja poole tulemas automaatrelvadega. Kui esmalt arvasin, et politsei on ukse taga kolistamas, siis nende inim…

Kes teeb, see jõuab... ka essee õigel ajal valmis

Image
Kui muidu olen kooliasjades üsna tubli olnud, siis eeloleva kodutööga olen natukene laisk olnud. Küll olid jõulud ja siis oli pere külas ja nüüd on vaid 9. päeva kuni on vaja essee ja paar lisaülesannet ära saata. Kõike seda uut tööd alustades, aga küll ma suudan kõik tehtud.

Üleval olev pilt oli eile esmalt õppima asudes. Sai kõik vajalikud materjalid läbi loetud, märkmed tehtud ning essee-plaan valmis vorbitud.

Täna mõtlesin, et kirjutaks ka natukene, sest see hoovõtt on alati kõige hullem. Võin uhkusega öeldud, et vajalikust 1000st sõnast on mul 800 olemas ning seda ilma kokkuvõtteta. Iseasi, kuivõrd asjalikud need 800. sõna on, aga vähemalt on midagi, millega edasi töötada.

Tööle minekuks on riided ilusti triigitud, käekotist on kõik Cooperi snäkid ja mähkmed välja võetud ja üldiselt olen valmis minema. Lisaks koristasin täna elamist kõvasti, panin kuuse ja jõuluehted ära, pesin voodipesu jms. Ma küll arvan, et see esimese päeva koolitus on üsna hea puhkus. Iseasi, kas P samamood…

Tööle!

Ei olegi jõudnud pärast eelmist tööteemalist postitas blogima, aga intervjuu läks hästi ja homme on mu esimene tööpäev pärast 23kuud kodus olemist. Jaanuarikuu saan koolitust esmaspäevast reedeni ning veebruaris hakkan olema tööl öösiti reedest pühapäevani (3 ööd, 10h öö). Esimesed kaks jaanuari nädalat on P puhkusel ja Cooperiga üksi kodus. Küll siis saab kogeda, kui lihtne või raske see on. Kui mu vanemad sel nädal siin olid, siis ta ühel õhtul vaatas ka Cooperit paar tundi, kui me väljas õhtusöögil käisime. Esimesed pool tundi Cooper küll nuttis ja otsis mind taga, aga siis harjus ära. Mulle tunduvad nad juba pärast seda väikest koosolekut tunduvalt lähedasemad ja Cooper on natukene rohkem issikas. Cooper on juba lasteaia nimekirjas ka. Nende kahe nädala jooksul saab P ta sinna kolmel korral viia tunniks-paariks, et Cooper seal meieta olemist harjutada saaks. Siis peab pisike kahjuks kaks nädalat iga päev lasteaias olema. Veebruarikuust aga on ta seal vaid reede pärastlõunatel ja e…