20 nädalat - Poiss või tüdruk?

Eile sai täis 20. rasedusnädal ning oli ka aeg järgmiseks ultraheliks. Esialgu P ei pidavat saanud tulla, sest praegusel tööl vaba päeva võttes raha ei saa, aga õnneks hommikul saatis ta juhataja ta kurjustades koju, et ta meiega kaasa tuleks ja lubas puhkusetasu poole päeva eest anda.

Uskumatu, et pool sellest teekonnast on juba läbi! Kõht aina paisub ja aina rohkem tunnen end rasedana. Olemine on kõik väga hea, vaid alaselg kipub aeg-ajalt valutama.

Ultrahelis mõõdeti tita igati pidi üle ja kõik tundus nende mõõtude järgi täiesti normaalne, mida oli imehea kuulda. Pilt oli ultrahelil endal palju selgem, kui meil Cooperi ajal oli ja nii lahe oli väikeseid luid nii teravalt näha.

Muidugi tahtsime teada ka, kas Cooper saab endale õe või venna. P on algusest saadik öelnud, et ta tahab poissi, enamasti seetõttu, et nende pärast pole hiljem nii palju muret. Tütre puhul peaks ta relva muretsema, et poisse minema ajada. Ma ise olin pikalt kahe vahel. Mõtlesin, et lahe oleks, kui Cooperil väike vennake on ning ma olen poisiga juba nii harjunud. Sisetunne ütles ka alati poiss, sest see rasedus on Cooperi omaga võrreldes nii sarnane olnud. Samas oleks väike tüdruk armas, sest mulle jäid igal pool kudumislehtedel vaid kleitide ja muude tüdrukulike riiete mustrid silma.

Tuli välja, et meie väike beebi on TÜDRUK!!! Mina alustasin juba kleidi kudumist ja P hakkab relvaluba taotlema (nali) :)

Raseduseriided

Paun aina kosub, mistõttu kõikide teksade nööpe hoidsid koos patsikummid ja enamus pluuse tegid alakõhu paljaks, seega oli aeg endale mõned rasedatele mõeldud riided soetada. Palju nende peale kulutada ei tahtnud, aga paari eset oli vaja, mis kõigega kokku läheks. Tellimuse tegin H&Mist, kuna nad andsid nädala õpilastele 20% alet. Tellisin paar t-särki, paar kolmveerandvarrukatega pluusi, teksad ja leggingsid.

Kõige heam meel on teksade üle, mis on vist ühed kõige mugavamad teksad, mis mul eales olnud on! Lisaks on nad head stretšikad ja tõmbavad mu kintsud natukene koomale, mistõttu ma enda meelest vähemalt natukene saledam välja paistan. Või noh, kui sale üks neli ja pool kuud rase olla saab.

Üks kook

P'l oli vahepeal sünnipäev, milleks ma talle koogi valmis tegin. Peas oli küll perfektne Pinteresti-stiilis kook, aga tuli välja selline. Võikreemi tegemine ei ole mul just kõige tugevaim külg, nagu pole ka selle ilusti koogile saamine. Üldine effekt tuli aga minu meelest päris hea välja ja mis kõige tähtsam - maitses hästi. Sünnipäevalaps sõi paari päevaga 3/4 koogist ära, seega läks asja ette :)

15+5 nädalat

Paisun jõudsalt.

Energiat on endiselt absoluutselt null ning ma suudaks vabalt päevad ja ööd magada, kui vaid lastaks. Lisaks on enamustel päevadel kerge survetunne peas nagu hakkaks pea kohe valutama, mis küll väga valus pole, aga hirmus tüütu. Tusane olen ka rohkem, kui peaks, aga väsimuse korral on see minu puhul tavaline.

Tunnen väikese beebi liigutamist aina tihendamini ning olen isegi ta südamelöögid paar korda üles leidnud.

Üldiselt aga suur beebimull mind veel haaranud ei ole. Pole plaanis midagi enne soo teada saamist osta ja kui ta poiss on, siis mõned asjad on mul Cooperist alles. Ja teistega ootan viimasele minutile, et saaks korraga vähe rohkem asju kokku osta.

Kõnearengust

Ma pole sellest saladust teinud, et Cooper suur jutumees ei ole, aga tuleb tunnistada, et vaikselt hakkab tulema. Endiselt küll vaid inglise keeles, aga siiski omaette olles üritan ma talle asjad eesti keeles selgeks teha.

Üks uusim oskus on tal minast ja minu omast aru saamine. Kui midagi tahab, siis ütleb selgelt 'mine!' (eesti k. 'minu!'). Kui näidata talle pilti endast siis ütleb 'me' (eesti k. mina). Vahepeal suvaliselt loeb pereliikmeid ka üles: mummy (emme), daddy (issi), Cooper, cat (kass) :)

Teine asi, mida oleme talle pikalt üritanud selgeks teha on värvid. Pingsalt oleme juba kuid igatsuste asjade kohta küsinud, et mis värvi see on. Vahepeal kogemata vastas õigesti, aga enamasti mitte. P hakkas juba muretsema, et ehk laps on värvipime. Nüüd mõned päevad on Cooper olnud aga YouTube'i videote sõltuvuses ning lemmikud tavaliste mänguautode rallide kõrval on autovideod, kus värve õpetatakse. Täna hommikul märkasin, et ta täitsa õigesti isegi ütles värve ennem, kui videos neid öeldi. Pärast olid mingi hetk kõik jälle 'blue'd (sinised), aga loodame ikka, et ta lihtsalt ajab neid veel sassi, mitte päris värvipime pole. (Märkus: oles hommikuks 24h üleval olnud ning neist viimased 10h öösel tööl olnud ma tõesti lasksin tal terve tunni hariduslikke videosid vaadata, mitte polnud energiat temaga väga ise tegeleda).

Täheldaks aga seda, et tal on ülihead kombed, mida ka lasteaed mitu korda maininud on. Please (palun, midagi küsides), thank you (aitäh), you're welcome (palun, midagi andes) on ilusti selged ja alati õigel ajal kasutuses. Kui ta aevastab ja me talle bless you (terviseks) ütleme, siis ütleb ilusti thank you vastu. Kui ma aga eesti keeles aitäh ütlen, siis ütleb you're welcome vastu. Loodame, et kombeid ta ei kaota.

Eks harjutame kõvasti edasi ja ehk ühel päeval saab temaga asjalikku juttu ka ajada :)

Kassipoeg Lola, meie uusim pereliige

Pikalt pole meile kunagi meeldinud asju ette planeerida, oleme pigem spontaansed. Seega, käisime üks päev loomapoes kalu vaatamas ja järgmisel päeval võtsime endale kassi. Minu esimene koduloom n-ö täiskasvanuna. Olen suutnud lapse elusa ja terve hoida kaks ja pool aastat, ehk saan kassiga ka hakkama.

Esialgu oli meie kiisu Gumtree lehel üleval kui poiss, seega nimeks sai Dave (hääldus: deiv). Paar päeva hiljem mõtlesime, kas on ikka poiss. Võtsin siis ette pildid Google'st võrdluseks ja tuli välja, et meie Dave on tüdruk! Seega on meie kassi nimi nüüd Lola :)

Kiisupreili ise on imearmas ja nii mänguhuviline. Käib ilusti oma liivakastis hädal, mida mina kahjuks rase olles koristada ei saa. Alati poeb sülle nurruma ja jookseb vastu, kui me koju naaseme, ning öösel kaissu.

Cooperi esimene reaktsioon kassile oli küll pelglik. Ütles muudki 'yuck' ja 'no, no' ning jooksis teise tuppa peitu. Õnneks päeva lõpus olid suured sõbrad. Cooper natukene kõva käega on vahepeal, aga küll õpib. Enamustel kordadel annab kassile ilusti musi ja korjab sülle.

Lola on igatahes imearmas ja kuigi ta on meil vaid nädala olnud, on ta tähtis pereliige.

Meie väike pere kasvab!

Cooper saab endale märtsikuus väikese venna või õe!

Tähtajaks viimase ultraheli järgi 7. märts, mis on kaks päeva varem, kui Cooperi tähtaeg oli, seega ehk nad sünnipäeva ei jaga. Täna olen täpselt 12 nädalat ja 5 päeva rase.

Tahtsime alati teist last veel ning mõtlesime, et kolmest aastat väga pikemat vanusevahet ei tahaks. Proovima hakkamisest täpselt kaks nädalat hiljem sain positiivse rasedustesti, mis tähendab, et me ilmselt esimesel nädalal saime oma eesmärgi saavutatud. Oleme väga õnnelikud, et jälle nii ruttu rasestusin. Cooperiga läks meil kuu ja ma kartsin, et teisega läheb raudselt pikemalt, kannatamatu nagu ma olen.

Rasedus päris nii ludinal ei ole läinud nagu esimest last oodates läks. Väsimus niidab jalust maha, eriti öösiti tööd tehes. Vabadel päevadel on tavaline magamaminekuaeg mul 9. Eks ühe energilise kahese järgi vaatamine väsitab ka rohkem ära. Uus kogemus on olnud ka iiveldus, mis mind mõned nädalad kimbutas. Päris öökima ei ajanud, aga päev otsa keeras kõht küll. Sellele vaatamata on isu ülimalt hea. Lisaks on mind pea 6-7. nädalat kerge pruunikas veritsus kimbutanud, mis alguses küll ehmatas ära. Olen nüüdseks käinud kahes ultrahelis ja sealt pole midagi seletuseks näha, seega lihtsalt üks neist seletamatutest asjadest. Viimane beebivaatlus oli kolmapäeval, kus tehti mõned uuringud kromosoomihäirete jaoks ning esialgu tundub, et kõik on hästi ja võin nüüd julgelt tervele maalimale kuulutada, et ma rase olen :)