Ma pole sellest saladust teinud, et Cooper suur jutumees ei ole, aga tuleb tunnistada, et vaikselt hakkab tulema. Endiselt küll vaid inglise keeles, aga siiski omaette olles üritan ma talle asjad eesti keeles selgeks teha.
Üks uusim oskus on tal minast ja minu omast aru saamine. Kui midagi tahab, siis ütleb selgelt 'mine!' (eesti k. 'minu!'). Kui näidata talle pilti endast siis ütleb 'me' (eesti k. mina). Vahepeal suvaliselt loeb pereliikmeid ka üles: mummy (emme), daddy (issi), Cooper, cat (kass) :)
Teine asi, mida oleme talle pikalt üritanud selgeks teha on värvid. Pingsalt oleme juba kuid igatsuste asjade kohta küsinud, et mis värvi see on. Vahepeal kogemata vastas õigesti, aga enamasti mitte. P hakkas juba muretsema, et ehk laps on värvipime. Nüüd mõned päevad on Cooper olnud aga YouTube'i videote sõltuvuses ning lemmikud tavaliste mänguautode rallide kõrval on autovideod, kus värve õpetatakse. Täna hommikul märkasin, et ta täitsa õigesti isegi ütles värve ennem, kui videos neid öeldi. Pärast olid mingi hetk kõik jälle 'blue'd (sinised), aga loodame ikka, et ta lihtsalt ajab neid veel sassi, mitte päris värvipime pole. (Märkus: oles hommikuks 24h üleval olnud ning neist viimased 10h öösel tööl olnud ma tõesti lasksin tal terve tunni hariduslikke videosid vaadata, mitte polnud energiat temaga väga ise tegeleda).
Täheldaks aga seda, et tal on ülihead kombed, mida ka lasteaed mitu korda maininud on. Please (palun, midagi küsides), thank you (aitäh), you're welcome (palun, midagi andes) on ilusti selged ja alati õigel ajal kasutuses. Kui ta aevastab ja me talle bless you (terviseks) ütleme, siis ütleb ilusti thank you vastu. Kui ma aga eesti keeles aitäh ütlen, siis ütleb you're welcome vastu. Loodame, et kombeid ta ei kaota.
Eks harjutame kõvasti edasi ja ehk ühel päeval saab temaga asjalikku juttu ka ajada :)
No comments:
Post a Comment