Saturday, 14 March 2020

Hunter sai aastaseks!

Küll aeg lendab, kui sul on suur pere! Kuidas nii pikalt jälle viimasest postitusest möödas on? Ausalt üle päeva käib peast läbi, et kirjuta midagi ruttu, ennem, kui meelest läheb. Näiteks nii on täiesti kirjutamata sellest, kuidas mu pere novembris-detsembris kolm nädalat meil külas käisid. Kuid selle vea parandan raudselt lähiajal. Tahtsin esmalt ruttu hakata lapsi kirja panema, sest märtsikuu on meie peres ju suur sünnipäevakuu.


Sünnipäeva kuud alustasime Hunteri esimese sünnipäevaga. Vaesekene on tüüpiline kolmas laps, kellest ma nii vähe jaganud olen. Cooperiga sain iga hamba tuleku kirja jms. Kes mind näiteks Instagramis jälgivad (kasutaja @glowince), on tema üleskasvamist natukene rohkem jälgida saanud. Hambaid on tal muideks tänaseks päevaks lausa 7. Kolm tulid mõned kuud tagasi ära ja umbes kuu tagasi pressisid neli veel end umbes nädalaga välja. See oli väsitav nädal.

Nii lahe on aga, kuivõrd erinevad on ühe pere lapsed. Ilusad ümarad on nad meil kõik beebina olnud, aga kui Cooper oli vähemalt 2aastaseni kiilakas, siis Hunteril on nii armas heleblond lakk. Korra oleme seda juba juuksuris trimminud natukene ka, kuid üsna mühinal kasvab.


Oskustest kõige tähtsam selles eas on kõnidime, mis veel päris selge ei ole. Mõned sammud siin seal vaikselt tudisevalt teeb ja ise nii usinalt harjutab. Tavaliselt suudab vaid 2-3 ära teha, mõned korrad on natukene rohkem ka tulnud. Kuid küll ta varsti suurematel järgi jookseb, selles pole kahtlustki.

Nii armas on näha teda ka aina rohkem mänguasjadega mängimas. Küll paneb asju ühest kohast teise, teiste asjade sisse, peale, jms. Millegipärast on tal eriline tõmme alati just nende mänguasjade poole, millega Amber mängib. Too ei ole aga kõige suurem jagaja ja paar korda on pisivenna siis ümber ka lükatud. Teistel kordadel otsib õde aga muu mänguasja välja, et venna tähelepanu mujale viia, mis on armas, kuid alati see ei toimi.


Kui Cooperi kuhjasime esimesel sünnipäeval mänguasjadega üle, siis mõistus on pähe tulnud ning Hunter sai vaid kolm kingitust. Ülemisel pildil on näha üks väike padjakoll, mille ma talle ise kudusin. Hunteril on sellest üsna savi, aga Cooperile läheb hästi peale ja ta võtab selle aeg ajalt endale öösel kaissu. Väikesed kuubikud on ka päris asjalikud, poiss üritab neid üsna tihti ise torni laduda. Need sain teise ringi poest vaid $2 eest.

Alumisel pildil on näha tegeluskuubik, mille ka skoorisin teise ringi poest $3 eest. Näeb välja nagu uus, töötab ilusti ja ma pidin vaid natukene tolmu ära pühkma. See läheb Hunterile ja Amberile väga hästi peale. Super leid. Kunangi kirtsutasin teise ringi poodide üle nina, kuid nüüd olen mõistnud, milliseid aardeid sealt leida saab ja pere suurenedes kahjuks rahakott suurenenud ei ole, seega väike viis kokku hoida ka. Lisaks väike ökoinimene on minus ka tekkimas, kes pigem vähem tarbib. Kuid see on teema teiseks korraks.


Kaalu ja pikkust ma Hunteril ei tea, kuna regulaarselt ma teda kusagil kaalumas ja mõõtmas ei käi. Suur poiss on ta aga küll ning 1,5aastaste riided on täiesti parajad.

Söögi poolest on ta raudselt meie kõige parem sööja. Sööb kõike ja pidevalt. Tõesti väga vähestel toitudel kirtsutab nina, ei oskagi kohe mõelda, mis talle meeldinud ei ole. Amber oli beebina ka üsna hea, kaheselt tegi kannapöörde pirtsutajaks, kuid Hunter on isegi selles eas rohkemate toitude sööja kui õde ees oli. Hoiame pöidlaid, et ta teiste järgi mingis eas liialt pirtsutama ei hakka. Cooper on meil alati pirts olnud ja üsna ekstreemselt. Piima poolest saab Hunter endiselt rohkelt rinnapiima.

Une poolest on ta kõige rohkem ärkav laps meil ka. Öösiti ärkab no 4-5 korda vähemalt, mõnel ööl on veel rahutum. Pärast piima õnneks uinub üsna kergelt. Päevasel ajal teeb enamasti 2 uinakut, aga vaid ühe uinakuga päevi on samuti aina rohkem. Lutt on tal ka, mille järgi ta küll ei röögi, aga mis olemise tihti kergemaks teeb nt autos või kui oma tissi kätte tahan saada, et ninjana magava lapse kõrvalt plehku panna. Kuid ei usu, et see tal väga pikalt olema jääb, suur sõltlane pole.


Paras issikas on Hunter ka, mis on armas. Amberil võttis paar aastat, ennem, kui issiga natukene lähedasemaks said (nüüd on superlähedased), kuna preili temaga üldse ei leppinud. Hunter on vähe leplikum ja nõuab mõlemalt tähelepanu. Põnev on ka vaadata. kuidas ta teiste lastega läbi saab. Cooperiga on nad alati suured semud olnud. Suur venna hoiab palju ning Hunter üritab temaga tihti mängida. Amberiga nii soojad suhted pole, kuid muutuvad aina paremaks. Alguses ei sallinud Amber teda üldse, nüüd juba, nagu eelnevalt mainisin, annab talle mänguasju jms. Aeg ajalt isegi mängivad imenatukene koos. Vähemalt päris pidevalt ei kakle.

Oeh, meie pere imearmas pesamuna! Rohkem meil tõesti lapsi plaanis ei ole, seega vaadates, kui ruttu ta kasvab, teeb natukene emotsionaalseks aeg ajalt küll.


3 comments:

  1. Oi kui armas lapsuke!

    ReplyDelete
  2. Mis tore üllatus uue kirjatüki näol :) Ja Hunter on imearmas poisipõnn oma heledate juustega...

    ReplyDelete

Kuidas ma oma lastele riideid ei osta

Kunangi ei sallinud ma teise ringi riideid üldse. Ehk seetõttu, kuna enamus mu enda riideid tulid kaltsukatest ning kuigi ma teadsin, et ne...