Tuesday, 31 March 2015

Eureka! lastemuuseumis käik

Eelmine nädal oli P puhkusel, seega mõtlesime, et teeks vahelduseks midagi. Mulle oli internetis silma jäänud Eureka! lastemuuseum Halifaxis, kus käisimegi. 

Muuseum ise oli üsna suur ja teha oli seal nii mõndagi. Päris kõike läbi ei jõudnud käia, sest Cooper muutus natukene virilaks ja oli sööma vaja minna. Õnneks Eureka! piletid on aastapiletid, seega saame sinna aasta jooksul iga kell veel minna ja läbi käia need osad, mis läbi vaatamata jäid.

Kindlasti läheme uuesti, sest seal oli nii katsumist ja mängimist Cooperile kui ka meile :)

Väljas söömas ei olnud me ka ammu käinud ning Cooperiga on see kohe kindlasti raske. Ei ole ta veel nii suur, et ise asjataks, kuni me sööme. Seega sõimegi üsna korda-mööda, kui teine üritas Cooperile süüa anda või temaga lihtsalt mängida. Õnneks siiski pidas kutt end enam-vähem hästi üleval ja restoranist välja minnes kustus ta ülikiirelt kärus ära.

Asjalik rongi peal.

Beebi-oaas.

Pingviin.

Kõige paremad mänguasjad on ikka need, mis mänguasjad ei ole. Üritas tükk aega üles ronida sealt äärest, aga muudkui libises alla ja nii palju nalja oli.

Sööbik või pisik?

Keele peal.

Vetsunaljad.

Nii pehme!

Väike härra lõunatamas ja lollusi tegemas.

Kui poja enam toolis istuda ei viitsinud, siis õnneks issi käis temaga ringi jalutamas.

Kuni mina oma toidu ülikiirelt ära sõin :D

Tuesday, 24 March 2015

Cooperi esimene sünnipäev

(ametlikku karuga pilti ei ole õnnestunud mul veel Cooperist teha, aga lisan selle, kui tehtud saan)

Aastane Cooper...

- Oskab kõndida. Eelistab küll veel käputamist või et meie tal ühest käest kinni hoiaks, aga aina rohkem proovib omaette kõndimist.

- Omab 8. hammast. Viimase paari kuuga ei ole ühtegi uut juurde tulnud.

- On lõpuks ometi oma isu leidnud ning hea meelega näksiks pea terve päeva. Sööb vabalt ka liha, millest varem keeldus. Endiselt meeldivad puuviljad väga, samuti paprikas ja kurk.

- Joob lehmapiima RPA asemel ning tema pudeleid me enam ta sünnipäevast saadik ei steriliseeri.

- Ei püsi pudeliski paigal. Pidevalt hüppab ühe mänguasja juurest teise juurde, kuigi eelistab siiski pottide ja pannidega mängida.

- On väga abivalmis. Ta aitab mul pesu pesta ning pesu pesu masinasse panna ja hiljem kuivama. Tolmu võtmise ajal tahaks ta ise hea meelega tolmuimejaga mängida. Lisaks, kui ma lapiga midagi pühin, siis pühib ka oma käega purusid.

- Magab päeval tavaliselt ühe korra. Enamasti on see uinak 2-3h pikk, kuid on olnud ka päevi, kui uneaeg on tegus olnud ning ta siis ka vaid 20. minutiga kuidagi hakkama saanud on.

- Öösiti ärkab endiselt keskmiselt kaks korda, ei ole sünnist saadik ühtegi ööd järjest maganud (loodame, et sel aastal juhtub ka see ime!).

- Kannab number 5 mähkmeid.

- Kodukaalu järgi kaalub umbes 11,6kg. Arsti juures kaalumas ei ole ammu käinud, varsti läheme. Pikkust umbes 78cm, kui ma teda paar nädalat tagasi uksepiida vastas mõõtsin.

- On hakanud huvi tundma enese söötmisest. Nüüd on vaja talle ka lusikas söömise ajaks kätte anda, millega ta taldriku peal asju ringi ajab. Mõnikord teab lusikat ka hiljem suhu panna. Harjutame edasi, eks harjutamine teeb meistriks.

- Armastab õues olla! Või akna peal õue vaadata.

- Telefoni oskab kõrva juurde panna ning telekapulti kasutab vabalt.

Cooperi sünnipäev oli meil vaikne. Ta sai hunniku kinke tänu sellele, et P'l töö juures mänguasjade ale oli. Sünnipäeval lasksime pojal lihtsalt teha, mis ta tahab ning käisime pikal jalutuskäigul. See nädal on P töölt puhkusel ning plaanis on midagi asjalikumat ka teha vahelduseks.

Pilte eilsest päevast:

Kui Cooper enne sünnipäeva lõpuks kell 21:30 uinus ja me ta kingid ilusti kokku saime panna.

Tegin pojale koogi ka, mida me veel süüa jõudnud ei ole. Karu tellisin, nii osav ma veel ei ole.

Kingid lõpuks avatud!
Kõige parem kingitus :)

Väike püksata töömees.

Kutt sai lõpuks püksid jalga ning käis telgis mängimas.

Kuku!

Väike paus.

Koogisöömise aeg. Ma ettenägelikult võtsin tal riided seljast :)

Nämm, nämm, nämm.
Kui rohkem enam ei mahtunud. 

Lõpetuseks mina ja Cooper aasta tagasi esmakordselt kohtudes ning täpselt aasta hiljem:




Tuesday, 17 March 2015

Kõnnib!

Kui Cooper järsku enam üldse ise kõndida isegi proovida ei tahtnud, siis kadus mu lootus, et ta enne aastaseks saamist rohkem kõnnibki, kui need neli sammu mis ta üks kord tegi. Eile õhtul ta üllatuslikult tegi kaks sammu issist minuni ning tekkis lootus, et ehk tal hakkab julgus tulema ise rohkem kõndima hakata. 

Täna hommikul tegi ta esmalt kuus sammu. Sattusin elevusse ja muudkui lasksin tal proovida. Teda ajas see mingi aeg närvi, siis puhkasime ja siis proovisime jälle. Kuus ja rohkemgi sammu on ta nüüdseks juba päris mitu korda teinud ning tasakaal on aina parem. Ma arvan, et tänase päeva saab kirja panna päevana, kui Cooper kõndima hakkas, 5 päeva enne üheseks saamist :)



Friday, 13 March 2015

Kus on mu väikene beebi?


Cooperist on justkui üleöö taas saanud hoopis uus poiss. On juba nagu mudilane, mitte enam beebi.

Esmalt hommikul aitas ta mul pesu pesta. Seda ta juba teab, et kui ma pesukorvist riided välja võtan, siis lähevad nad pesumasinasse, mille juurde ta alati esimesena käputab. Täna väikese küsimise peale tegi ilusti masina ukse ka mulle lahti, et ma saaks riided sisse panna.

Teine üllatus oli siis, kui sättisin meid poodi minema. Cooper roomas oma lutiga ringi ning ühel hetkel oli lutt kadunud. Leidsin selle kärust, kuhu ta selle juba valmis pannud olin. Kuni saatsin P'le sõnumit, et kui tark laps meil on, tuli kolmas üllatus. Käru vihmakate oli koridori põrandal, sest eile sai see vannituppa kuivama ja ma ei olnud jõudnud seda veel käru alla korvi panna. Cooper ise asjalikult pani katte oma käru alla ning siis tuli mu ette hüppama, et läheme juba. Ausalt ei palunud tal katet kärru panna, selle peale tuli ta täitsa ise.

Neljas üllatus täna oli siis, kui ta vaikselt mu vannitoas mängis. Üks hetk käputas sealt välja, käes vatitups, mille ta mu sealsest prügikastist välja oli võtnud. Käputas köögis oleva suure prügikasti juurde, ronis selle najale püsti, tegi prügikasti lahti, viskas vatitupsu sinna sisse ja läks vannituppa tagasi. Nii vahva, ma ei peagi ise vannitoa prügikasti enam koristama.

Kõigele lisaks üritan vaikselt Cooperit RPA pealt lehmapiima peale saada. Ta on küll natukene pirtsutanud, aga täna magama minnes jõi ta ilusti umbes 100ml ära. Magama jäi ta küll alles kaks tundi hiljem, kui ma talle 120ml RPAd andsin. Täna sai pakk ostetud, ehk see jääb siis meie viimaseks.

Toitumises on ta ka edasi läinud kõvasti. Sööb nüüd täpselt sama toitu, mis meie. Eks ma süüa tehes panen ikka vähem soola sisse ning rohkem ürte, et maitset oleks. Kui varem ei kõlvanud pea midagi, siis nüüd sööb vabalt hakkliha ja kõike muud. Kala on ainus, mida ta väga ei armasta, aga seda teeme harva nagunii. Täna lõunaks sõi täitsa korraliku (beebi mõttes) tüki lasanjet ära ning peale nosis paprikat ja maasikat (segamini).

Ise kõndimast ta küll veel keeldub, aga päeval 100 korda jalutab mind käe otsas ringi ja samm on aina kindlam.

Beebi ema ma aga enam ei ole. Juhtusin täna vaatama Cooperi ülivanu videosid, näiteks ta esimesest vannist ning täitsa lõpp kui väike ja saamatu ta peaaegu aasta tagasi oli.

Tuesday, 10 March 2015

Aasta tagasi ja täna


Täna aasta tagasi oli Cooperi sünni tähtaeg. Küll mul olid kaunid kurvid. Sain aga rahus veel 13 päeva rase olla, seda ootusärevust küll tagasi ei igatse.

Täna on meil majas suure kõhu asemel üks väike poiss, kes on otsustanud, et omaette kõndida ta küll veel ei viitsi, aga meid tirib näpu otsas ringi küll. Päevas tuleb oma sada korda juurde, kui rahus diivanil istun minuti, võtab käest kinni ja veab mind muudkui jalutama. Olen proovinud paar korda kätt lahti lasta, sest tasakaalu oleks tal endal küll, aga ta jonnakalt potsatab siis meelega maha istuma ja hakkab virisema. Eks kahekesi ole ikka kindlam.


Sunday, 1 March 2015

Sammud

Eile tegi Cooper kaks sammu, mis olid juba kindlama sammu moodi, mitte koba peale. Täna tegi ta diivanist prügikastini lausa neli sammu täitsa ise!

Alles nädal tagasi seisis ta piisavalt pikalt esmakordselt, et ma sain pilti teha. Võta rahulikult, kallis poja, kiiret pole!

Tervitused ja uudis!

Tervitused kaugelt maalt! Viimasest postitusest on üle aasta ja ma otsustasin, et ma isegi ei vabanda selle pärast. Viimasel aastal olen üld...