Täna aasta tagasi oli Cooperi sünni tähtaeg. Küll mul olid kaunid kurvid. Sain aga rahus veel 13 päeva rase olla, seda ootusärevust küll tagasi ei igatse.
Täna on meil majas suure kõhu asemel üks väike poiss, kes on otsustanud, et omaette kõndida ta küll veel ei viitsi, aga meid tirib näpu otsas ringi küll. Päevas tuleb oma sada korda juurde, kui rahus diivanil istun minuti, võtab käest kinni ja veab mind muudkui jalutama. Olen proovinud paar korda kätt lahti lasta, sest tasakaalu oleks tal endal küll, aga ta jonnakalt potsatab siis meelega maha istuma ja hakkab virisema. Eks kahekesi ole ikka kindlam.
Vahva:)
ReplyDeleteKunagi kasutasin pliiatsitrikki. Lapse peos ei olnud minu sõrm vaid midagi asenduseks - pliiats vms. Kui see "sõrm " oli peos siis tatsasid lapsed vapralt, kuniks märkasid, et mind enam selle "sõrme" teises otsas ei olegi. Harjutamiseks päris tõhus.
Oh, see on väga hea idee. Tuleb ära proovida :)
Delete