Her Ladyship

Mul on uus lemmikkruus.

Tahaks roomata...

Cooperil on uus eesmärk varsti roomama hakata. Ukerdab muudkui põrandal olles, endal nina vastu maad, aga peput suudab ta juba iga päevaga aina kõrgemale tõsta. Muidugi, kui edasi ei liigu pärast mõningast pusimist, siis läheb nutt ka lahti.

Video on tehtud paar päeva tagasi kell 6 hommikul, sest talle meeldib viimasel ajal enne kella 6t ärgata. Tänaseks suudab ta pepu upitamise ajal pea ka üleval hoida, aga päris edasi liikunud ta veel ei ole. Karta laseb, et see kaugel ei ole ja siis on meil pidu läbi.

Bradford'i Tööstusmuuseum

Eile käisin lambist Cooperiga muuseumis, et meil midagi teha oleks. Mitmes kohas jäi silma, et meile üsna ligidal on üks tööstusmuuseum. Ma sellest küll palju ei lootnud, aga päris lahe oli. Paar korrust vist jäi mul käimata, seega saan kunangi veel minna, kui midagi teha pole.

70ndad.

Vanasti.

Retrod reklaamid.

Muuseumi peahoone.

Propaganda.

Väike muuseumifänn.

Uudistab.

Aitab uudistamisest.

Ooooh, käru!

Nahast auto???

"Emme, lähme koju."

Koduteel. Üritas end ettepoole istuma tõmmata, arvates, et ta oskab järsku ise istuda. Ega ei oska küll.

Cooper mõõdetud ja kaalutud

Käisin täna meie väikest pontsikut mõõtmas ja kaalumas. 4 kuu ja 8 päeva vanuselt on Cooper 67cm pikk ning kaalub 9,12 kilo. Pole ime, et mu käemusklid silmnähtavalt kasvanud on.

Õnneks kaalugraafikul on ta samal joonel nagu eelmine kord, aga pikkuselt on paar graafikujoont kõrgemal.

Neljakuune Cooper

Eile sai Cooper juba neli kuud vanaks ning viimase paari päevaga on ta hirmutavalt palju muutunud. Neljakuune Cooper:

- Keerab vabalt seljalt kõhule ja lõpuks ometi saab käed ka ilusasse asendisse, mitte ei lama nende peal. Eriti meeldib talle seda teha kiiresti siis, kui emme läheb viieks sekundiks toast ära või pöörab selja, et ta parajalt ehmatada saaks, et laps on teisipidi.
- Liigub matil kõhuli olles ringi. Just ringi, mitte otse. Täna suutis ta end matil natukene üle 90. kraadi keerata vaikselt nihverdades.
- Naudib aina rohkem vannis käimist. Viimased mõned korrad on ta päris pööraseks seal läinud ja plätserdas aina rohkem vees ringi.
- Tahab hirmsasti istuda, aga tasakaal ja seljatugevus selleks veel puudub.
- Hirmsasti tahaks roomata ka ja teeb selle jaoks õigeid liigutusi, aga vats on liiga suur ja lihased veel selleks (emme õnneks) veel liiga nõrgad.
- Maitseb aeg-ajalt lisatoitu, aga mitte veel iga päev ja väga väike kogus ühe korraga.
- Ilastab paaaalju.
- Lobiseb palju ja pidevalt.
- Sai endale tänu vanaemale ja vanaisale, kes külas käisid, lõpuks oma voodi.
- Näitab aina rohkem oma väikest krutskilist iseloomu ning on palju aktiivsem.

Tegin pastat

Mul on viimasel ajal peas olnud idee, et nii tahaks ise pastat teha proovida. Vaatasin Pinterestist igasuguseid vahvate pastade pilte ning sattusingi väga lihtsale retseptile, millega alustada. Pasta jaoks oli vaja vaid 100g jahu 1 muna kohta, kogust vastavalt timmida. Mina tegin 200g jahu ja kahe munaga koguse ja sellest oleks saanud 4 normaalse suurusega portsu või 3 suuremat.

Segasin jahu ja munad kokku ja sõtkusin mõnda aega, kuni taigen oli ilus ja ühtlane. Lasksin tainal pool tundi puhata ning asusin siis rullima. Lahtirullitud taigna keerasin väga lõdvalt ümber taignarulli, võtsin rulli seest välja ning lõikasin rullitud taina viiludeks, mis lahtivõttes olid pikad ribad. Keetsin pastat vaid paar minutit soolaga maitsestatud vees ja oligi valmis.

Kuigi tegemist oli väga tavalise taignaga, ütles P, et see on parem pasta, kui poest ostetud ning pean temaga nõustuma. See oli kindlasti natukene vaeva väärt. Hea meelega proovin veel tulevikus erinevaid jahusid ja maitseid taignas.

Käisime Leedsis

Neljapäeval käisime Leedsis, sest P kohtus ühe tööagentuuriga. Õnneks rongisõit siit Leedsi on lühikene, vaid 20 minutit, mistõttu ei ole seal käimine sugugi tülikas. Kõige tülikam on meie kodust rongijaama saamine.

Väike tõru. Issil on samasugune särk tammepuu pildiga, sest nad on ühtekad.

Lahedik kärus. Saime talle lõpuks jalatsid ka jalga. Neid üritas ta aga korduvalt ära kaotada ja kärust välja pillata. Ükskord me ei märganudki, aga õnneks üks möödamineja märkas ja korjas ilusti ta papu üles.

Pargis lõunatamas.

Minu jook :D

Nunnud. Parki minek ei olnud plaanis ja suurt tekki kaasas ei olnud, seetõttu saimegi käru vihmakatte peal istuda ning Cooper sai endale teki ja mähkmevahetuse aluse alla.

Issi käed on maitsvad.

Saak.

Meediamuuseumis

Mul jäi enne Bradfordi kolimist juba silma, et siin on meediamuuseum, kuhu saab tasuta uudistama minna. Ühel ilusal päeval jalutasimegi pika maa kesklinna ja mõtlesime, et hüppame muuseumist ka läbi. Viiest korrusest jõudsime küll vaid kaks esimest ära uudistada, siis oli vaja koju rutata, sest toidutellimus oli tulemas.

Kõige ülemine korrus oli animatsioonide tutvustus ning seal oli ka väike mängutuba, kus sai igivanu telekamänge mängida. Mõned raha eest, mõned tasuta. Pacmani suur mängumasin õnneks oli tasuta ja proovisin ka, kuni minuti pärast viskas ära suremine villant.

Neljas korrus oli põnev ja seal näidati erinevaid peegleid ja kaameraid jms. See oli väga interaktiivne ja kõiki asju sai katsuda, proovida ja neist läbi vaadata. Proovisime muidugi kõik võimalikud vidinad ära.

Järgmine kord uurime kindlasti ka järgmised korrused läbi :)

Tomi ja Jerry originaaljoonis.

Poisid pahupidi.

Linn pahupidi.

Vaade Bradfordile.

Meil on külmik!

Täna toodi kohale. Väike Beko oma ja hõbedane, aga vähemalt ei pea enam kohvi piimapulbriga jooma ja ei pea enam nii palju purgitoitu manustama.

Ma ei oleks alguses iial uskunud, et ma suudan kaks nädalat külmikuta elada. Küll me, inimesed, harjume mugavustega ära. Saime aga hästi hakkama, sest pea iga päev olen kooki teinud, mis hoiab kõhud täis ja mis külmikusse minekut ei vaja.

Kurb on aga see, et meie kummimadrats läheb nüüd kiirelt vastu maad lamedaks. Tuleb poodi tagasi viia ja uut nõuda, sest päris voodit me VEEL ei jõua endale osta. Mingit kõige odavamat madratsit ei taha ka tellida, mis hirmus ebamugav oleks. Meie kummimadrats on üllataval kombel väga mugav ja talume seda meelsasti edasi, kuni hea kvaliteediga voodi madratsit jõuame osta.

Tervitused Bradfordist

Kolitud!

Pakkimisega alustasin neljapäeval, jätkasin reedel ja viimased asjad sai kibekiirelt laupäeva hommikul ära pakitud. Mingi hetk oli küll paanika, et oli pool tundi meie transpordi tulekuni ja nii palju oli veel teha, aga õnneks sai kõik pakitud. Siis tuli hirm, et asjad ei mahu minibussi ära. Meil nimelt läks õnneks, et sõitja, kelle palkasime, pakkus välja, et tal on minibuss ka lisaks kaubikule, kuhu oleks ta meid kolme peale võtta saanud. Muidu oleks pidanud vaid P autojuhiga minema ja mina oleks Cooperiga rongiga Bradfordi sõitnud. Õnneks mahtusid kõik asjad täpselt ära ja meie ka.

Majaomanik va jobudik ei tulnudki kohale korterit kontrollima. Ei tea, mida ta kartis. Saatsin meili, et jätame ukse lahti ja võtmed lauale, sest ükski kolmest telefoninumbrist, mis mul talle oli, ei töödanud. On tore, et temaga enam midagi ajama ei pea.

Sõit Bradfordi oli natukene üle kahe tunni, aga läks ruttu ning elevus oli kergelt sees. Nägin ju esmakordselt korterit ja Bradfordi, sest me hullud kolime linna, ilma seal varem käimata (P korra käis tööintervjuul).

Korter on ilus ja avar. Ükski lagi ei hakka alla kukkuma, kusagil ei ole hallitust, ahi töötab, veesurve on mõnus ning duši all saab hea temperatuuriga vett, mitte ei pea valima tulikuuma ja külma vahel. Lausa luksus ju!

Mööblit meil ei ole absoluutselt. Esimese öö olime põrandal teki peal, teiseks ostsime kummimadratsi. Kahjuks kõike mööblit ei jaksa korraga välja osta, seega on plaanis need järelmaksuga muretseda. Selleks ootan ARGOselt krediitkaarti, et siis juba valmis vaadatud kraam ära osta, kui nad mulle piisavalt suure krediidilimiidi annavad. See võtab kahjuks kuni kaks nädalat, seega saame veel natukene aega tühjas korteris kummimadratsil elada. Külmikut meil ka ei ole veel, aga hetkel veel elame üle küpsiseid ja kooke süües :D

Kahjuks piirkond, kus elame, ei ole just kõige kenam. Lähim ASDA kaubanduskeskus on 3km kaugusel, mis õnneks on paras jalutuskäik või bussid sõidavad ka. Kesklinna on umbes sama maa ning kesklinn on õnneks täitsa kena (mitte küll nii kena kui Leeds, kuhu on lõppsiht kolida). Üks õhtu käis P üsna hilja poes ning umbes 40 minutit väljas olles oli paar teismeliste kampa tahtnud tüli norida, mingid teismelised neiud palusid alkoholi osta, millest ta muidugi keeldus, ning võimalikku autovargust nägi ka pealt. Seega hilja mina välja küll ei lähe :)

Praeguseks aga kõlbab, sest vähemalt elamine on kena ja terve. Pikalt ei plaani me aga siin ka peatuda, aga järgmist elukohta vaatame küll sellise pilguga, et seal ikka pikemalt peatuma jääda. Tahaksime seda Leedsile ligidamal ning soovitavalt maja aiaga kenas piirkonnas.

Pilte ka!

Väiksem magamistuba oma vannitoaga. Praegu on seal vaid meie ainus mööbel - arvutilaud ja tool. Selles toas on P vannituba, sest ta on ammu rääkinud, kuidas ta tahab dušikabiini, mitte üle vanni olevat dušši. 

Koridor, mis on õnneks üsna avar. Uksest sisse tulles on kohe vastas väiksem magamistuba, vasakul koridoris on suur vannituba, vasakule minnes otse on suurem magamistuba ja parematkätt on elutuba-köök.

Minu vannituba. Tänaseks olen ma küll seda natukene korrastanud, sellel pildil on veel suht segadus, mida palun ärge tähele pange.

Elutuba ja avatud köök. Elutuba on hea suurusega, aga hetkel on see meil ka magamistoa eest oma kummimadratsiga, sest seal on lihtsalt parem päeval istuda, kui põrandal. Lisaks on "voodist" päris mõnus telekat vaadata. Köök mulle meeldib, seal on palju pinda. Pilti tegin küll siis, kui kokkamine poole peal oli ja P korraks toast ära läks. Kast laua all on praeguseks ka tühi ja asjad sealt kappidesse ära pantud.

Suur magamistuba, kus hetkel kõik meie muu kraam on, põhiliselt riided. Paar päeva elasime suures kaoses, aga ma tegin meie kaosest natukene organiseerituma kaose. 

Mööbli puudumise plusspunkt on aga see, et me saame rahus Cooperit mööda elamist kärutada, kui ta unine on. Ta nimelt üldse ei jää enam muudmoodi  magama, kui kärus ringi rallides. Loodame, et see läheb tal üle, kui lõpuks mööbli ka sisse saame, muidu saab ta ainult edasi-tagasi õõtsutamist.

P sai selle töökoha ka, mille intervjuule ta tuli. Alustab nüüdseks nädala pärast. Palk on küll väiksem, kui ta endine oli, aga vähemalt on alustuseks töö olemas ja koos mu emapalgaga elame just täpselt ära. Töö on aga heas firmas ja ilusas kontoris kesklinnas, mis talle meelepärane on. Nüüd alustuseks sai midagigi ja keskendub veel parema töö ja veel parema palga jahtimisele, sest praeguse seisuga ma detsembris tööle ei naase ja olen täiskohaga koduperenaine.