Saturday 31 August 2013

ÜLLATUS!

Selle postituse kirjutamist mõtlesin ja planeerisin ma tükk aega, kuid lõpuks võtan julguse kokku ja jagan kallite blogilugejatega ilmselt ühte kõige üllatavamalt uudist - ma olen natukene rase :) Okei, tegelt päris palju rase. Tänase seisuga 12 nädalat ja 5 päeva rase.

Ilmselt on see üks kreisimaid asju, mida ma siiamaani oma elus olen otsustanud teha, aga kõik see tundub lihtsalt nii õige ja minu süda on rahul. Ma olen täiesti teadlik, et võib olla inimesi, kes ilmselt minu peale kulmu kortsutavad, et ma läksin just oma abikaasast lahku, mul on juba uus elukaaslane, kellega ma pärast kuuajalist suhet otsustasin lapse saada. Aga mul on ausalt ükskõik, mis teised arvata võivad, see on minu elu ja mina olen oma otsustega ülimalt rahul. 

Rasedus oli planeeritud ja laste teema tuli meil üsna ruttu jutuks (duh!). Otsustasime, et laseme saatusel oma töö teha, kuid andsime talle kolmekuulise tähtaja. Mõtlesime, et kui see väike ime kolme kuu jooksul ei toimu, siis oleme nagu normaalsed inimesed ja ootame selle kiire asjaga natukene rohkem. Saatusel olid aga teised plaanid ning paar kuud pärast seda otsust jäid päevad kolm päeva hiljaks ning kaks rasedustesti teatasid oma kolme sekundiga, et ma olen rase. Ei pidanudki oma 3 minutit testi tulemust ootama. See tulemus oli küll natukene šokk, aga heas mõttes. 

Samal päeval teatasime uudiest mõlema peredele, kes olid selle uudise üle väga õnnelikud. Ma alguses väga kartsin sellest oma tädile teatada, arvates, et ta ei ole ehk selle uudise üle õnnelik, aga tal oli väga hea meel, et ta vanaemaks saab. Otsustasime ka tuttavatele üsna varakult uudisest teatada ning paar päeva hiljem panime selle uudise Facebooki ka üles. Me ei tahtnud 12 nädalani oodata, sest esmalt ei oleks me seda uudist küll vaid enda teada tahtnud hoida. Otsustasime ka, et kui peakski midagi rasedusega juhtuma ja see katkeb, siis me tahaks, et meie pere ja sõbrad teaksid, mida me läbi elame.

Umbes 5. nädalat rasedana käisin perearsti juures, kes organiseeris mulle kohtumise ämmaemandaga. Midagi erilist ei tehtudki, loeti ette, mida tohin süüa ja mida mitte jms. 

7 ja poole nädala peal oli mul paar päeva üsna tugev valu alakõhus, mis mind väga murelikuks tegi. Olin arstile jube tüütu ning sain samaks päevaks erakorralise ultraheli. Kui perearst mingit testi ei teinud ja uskus, et mu kodune rasedustest oli õige, siis nüüd oli see hetk, kui ma arstilt tõestust sain, et mul on väike loode kõhus. Ja oligi! Kui arst ütles sõnad "I can see the pregnancy in there", siis käis mõnus külmajudin selgroost läbi. Nägin väikese lootekese südamelööke ja õnneks oli kõik korras. Pildi põnnist sain ka:


Olles 9 nädalat rase käisin esimesel ämmaemanda vastuvõtul, mis oli üks suur paberimajandus ja vereproovide võtmine. Ei midagi erilist, kõik oli korras.

Praeguse nädala kolmapäeval käisin esimeses ametlikus ultrahelis, kus mõõdeti põnni ja tehti Downi sündroomi test. P tuli minuga kaasa ja koos oli lihtsalt ülimalt imeline näha väikest põnni ekraanil oma pisikesi jalgu ja käsi siputamas. Pildi saime ka jälle:


Rasedus on siiamaani üsna kergelt läinud. Kaal on juba 5kg tõusnud, aga eks see oli  mul ennem natukene tavalisest madalam ka. Lahkuminekuga kukkus mu kaal 54kg peale, mis mu 173cm pikkuse juures oli üsna kondine. Rasestumise hetkeks olin kaalu 58kg peale saanud ja nägin juba parem välja ning praeguseks olen ma 63kg.

Mingeid meeletuid sümptomeid mul olnud ei ole, õnneks olen iiveldustest ja paha olemisest pääsenud. Isu on küll superhea olnud ning ma ei ole kindel, kas see on olnud lihtsalt sellest, et ma sain nüüd süüa, mis tahtsin, või on päriselt nälg. Viimase nädala jooksul olen küll üritanud natukene tervislikumalt toituda ja vähem maiustusi endale sisse ajada, et ma päris ülekaaluliseks ei muutuks.

Tujukust on ette tulnud küll ning pisarad tulid mingi periood väga kergesti silma. Oh, kõige suurem sümptom oli ilmseltl ülim väsimus. Oli, sest viimasel nädalal olen ma kuidagi palju värskem olnud. Ma võisin ausalt pidevalt magada ning korra läksin isegi 19:30 tööpäeva õhtul magama ja magasin vabalt kella 7ni hommikul. P'le tegi see kõvasti nalja, aga ta oli armas ja laskis mul alati rahus magada.

Punnis kõht on mul ka natukene ette tulnud, mis on küll veel üsna pehme ja eelkõige lihtsalt gaasidest (veel üks tore raseduse kõrvalmõju). Eile mainis just üks kolleeg, et mul on väike kõht ette tulnud. Ütlesin, et natukene jah. Ise küll tunnen, et veel on rasvakõht, aga ehk on ikka osakene sellest juba põnni süül ka. Ostsin kaks paari raseduse pükse ka, millel on mõnusalt mugavad laiad kummist vöökohad. Kahjuks nii mõnedki püksid on kitsaks jäänud ja eriti just vöökohalt, seega on aeg mugavustundel end esikohale seada.

Eriti ma ei hooli, kas me saame poja või tütre, peaasi, et terve laps oleks, kuid kindlasti tahame me enne sünnitamist teada saada, kumb on. Nimed on meil välja valitud, aga need hoian veel enda teada, juhuks kui me ümber otsustame.

Rohkem nagu ei oskagi sellest suurest otsusest ja elumuutusest hetkel kirjutada. Eks hoian siin logi, kuidas rasedus kulgeb. Neile, kes on minu elust huvitatud ja ka endale, et oleks tore mõne aasta pärast uuesti lugeda ja meenutada.

Kallis lugeja, kes päriselt ka siia lõppu jõudsid ja kõik mu loba läbi luges, suur aitäh :)

Lisa: Tähtaeg jäi mainimata! Arsti sõnul umbes 9 märts.

29 comments:

  1. Palju,palju õnne sulle!

    ReplyDelete
  2. Vau,aga eelmise postituse pilt reetis :p

    Mõnusat ootust!

    ReplyDelete
  3. Palju palju palju õnne ja edu!

    ReplyDelete
  4. Palju õnne, Mari! Super uudis! Kui tundub õige, siis ongi õige.
    T.

    ReplyDelete
  5. Tere, Mari!
    Vägev üllatus! Palju õnne teile! Kas sellepärast lähetegi väiksemasse kohta elama? Seal parem lapsega ringi kärutada :)

    Nii paljudel on praegu suured elumuutused käsil. Mis toimub!

    Loodan, et sa blogimist ei unusta!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tere Una,

      Suur aitäh! Laps on jah üks suurimaid ajendeid väiksemasse kohta kolimiseks, seal on odavam ja palju lapsesõbralikum elada kui Londonis.

      Blogimist ei unusta kohe kindlasti, nüüd ongi rohkem, millest kirjutada :)

      Delete
  6. Ei tunne sind rohkem kui sinu postituste kaudu aga väga tore uudis. Elu on ikka üllatusi täis mis?! Kui keegi oleks slle seda ütelnud last year same time jne.... :-)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mina ja P oleme korduvalt täpselt sama naernud, et kumbki ei oleks aasta tagasi isegi und osanud näha sellest, milliseks meie elu kujunenud on :)

      Delete
  7. Ka mina tunnen sind ainult blogi kaudu, aga sellegipoolest tegi selline tore uudis tuju väga heaks, palju-palju õnne :)

    Lapseks on siis õige aeg, kui ise valmis oled. Ju siis praegu ongi see aeg. Suhte pikkus ei mängi siinkohal minu arust nii suurt rolli.. seda enam, et sinu eelmine suhe oli võrdlemisi staažikas.

    Kõike kaunist sulle! :)

    ReplyDelete
  8. Palju õnne! Ei tunne minagi sind päris elus, aga blogi on ikka pideva jälgimise all. Ja mina veel vaatasin eelmise postituse all, et sa näed niiii rõõmus ja roosa välja, et kena vaadata õnnelikku inimest - nüüd siis tean :)

    ReplyDelete
  9. Mhm, surmauni ja gaasid :D Mäletan nii hästi :D Mul on hea meel, et sa nüüd jälle rohkem blogima hakkad :P

    ReplyDelete
  10. Oh mis üllatus ja palju õnne muidugi :) Ja eks neid arvajaid ikka jätkub, aga kui sulle ja härrale see kõik õige tundub, siis miks see peaks kellegi teise probleem olema. Palju edu igatahes!

    ReplyDelete
  11. Ot, aga mul torkas järsku pähe, et sa käisid ju koolis... Mis sellest nüüd saab? Ise veel nii nautisid seda ja õppelaen ju ka ja kõik...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kooli tuleb hetkel väike paus. Kindlasti jätkan õpinguid, aga suure tõenäosusega vahetan eriala natukene, sest viimane semester oli üliigav. Koolist teen kindlasti omaette postituse ka.

      Delete
  12. Palju õnne :) Meil kasvab kodus ka märtsibeebi :D (kes on nüüdseks muidugi 1,5 aastane). Ja söömine ja magamine oli raseduse aeg minu lemmik tegevus :D Arvan ka, et suhte pikkus ei ole üldse oluline, meie olime elukaaslasega 4 kuud koos olnud, kui otsustasime, et võiks lapse saada aga no meil see ei juhtunudki muidugi nii ruttu kui oleks tahtnud...läks pea 2 aastat, et rasedaks jääksin. Igal juhul palju palju õnne teile :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Suur aitäh :) Me ise olime ka ülimalt üllatunud, et meil see plaan nii ruttu ka teoks sai, samas kui paljud inimesed proovivad kuid ja aastaid ja neil võtab rasestumine rohkemalt aega.

      Delete
  13. Suured õnne soovid! Kui sisetunne ütleb,e t asi on õige, siis ongi õige!! Blogi jälgiv võõras :)

    ReplyDelete
  14. Palju palju õnne ja ilusat ootusaega! :)
    Ja kindlasti on kadedusttekitav see, et sa Inglismaal elad nagu ma aru saan? Ahh, küll su laps hakkab alles kõike head ja paremat saama, millest meie siin puudust tunneme ja suure raha eest tellima peame. :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh! :)
      Elan Inglismaal jah ning õnneks on tõesti lasteasjad siin Eestiga võrreldes üliodavad. Eks üritan mõistuse piirides oma ostuhullust piirata :P

      Delete
  15. Nagu ikka need rasedad huvituvad teistest rasedatest, siis palju õnne ka minu poolt! Tahtsin öelda, et sa naudi neid ilusaid aegu, kus kõik nii kerge ja mõnus on, eriti, kui sul süda ka paha pole. Mul hakkas just kaheksas kuu ja lihtsalt SUREN raskusesse :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Suur aitäh. Oh, ära hirmuta, mul juba nüüd on oma 5 lisakiloga tunne, et ma olen hirmraske ja selg juba valutab :P

      Delete
  16. Oiii, milline super uudis!
    Palju-palju õnne teile ja ülitoredat rasedusaega ning imetoredat väikest põnni teile!

    P.S. Räägi meile veidi rohkem ka oma tulevasest, et kes või mis või kuidas :)

    ReplyDelete
  17. Ma nägin sind eile unes! Ma pole kunagi varem kedagi niimoodi blogisfäärist unes näinud. Ära seda väga kriipilt võta, rohkem komplimendina :P

    Aga töötasid sa Council Tax kontoris, peale 2h ootamist sain su jutule ja esimese asjana hakkasin kohe edvistama ja seletama, et oii, ma tean sind küll, sa oled rase kuigi näha veel polnud ja muudkui seletasin, kui hea meel mul su üle on. Seejärel tabasin ära, et ega sina mind ju ei tea. Selgitasin siis, et loen su blogi. Kallistasin sind niimoodi veidralt kõhu ümbert ja uni sai otsa :P

    ReplyDelete
  18. Palju õnne! :) Väga tore uudis! Mul sõbranna jäi planeerimata 2 kuud pärast mehega kohtumist rasedaks, nüüdseks on juba 10a koos olnud :) Teine sõbranna lahtutas 5-aastase suhte 2 kuud pärast unistustepulmi. Ehk garantiid pole niikuinii, et tuleb see, mis tulema peab :)
    Kas ootate Norwitchi kolimisega kuni sul rasedus/sünnituspuhkus hakkab? Eestis rasedatel eriti uuele töökohalse saamise võimalust vist ei ole, UK muidugi selles osas ehk tolerantsem. Saab viidata võrdsele kohtlemisele ja diskrimineerimisele jmt :D

    ReplyDelete
  19. Milline tore uudis. Palju Õnne!

    ReplyDelete
  20. VAHVA!
    Naudi oma üheotsapiletiga reisi täiega! Ja kõik "targad" saada kuu peale - usalda oma südant.
    Palju õnne ka!

    ReplyDelete

Tervitused ja uudis!

Tervitused kaugelt maalt! Viimasest postitusest on üle aasta ja ma otsustasin, et ma isegi ei vabanda selle pärast. Viimasel aastal olen üld...