Sügisejutt

Imeilus sügisene ilm on täna. Eile õnneks mu külmetus taandus, kuid täna on see täiega tagasi. Iga viie minuti tagant sirutan kätt taskurätiku järele ja varsti näen välja nagu Rudolf.

Eilne intervjuu läks keskpäraselt. Ma olin ikka väga pabinas ja ettekannet tehes tundsin ise, et mu hääl väga väriseb, kuid usun, et andsin häid vastuseid. Teisipäeval saab tulemusest teada. Olen aus, et ma ei imesta, kui ma seda kohta ei saa, sest mul ei ole muust konkurentsist aimugi. Kuid siiski tore oleks.. Õnneks ei lähe, asun firmaväliselt uut töökohta otsima. Esmaspäevast reedeni kella 9st 17ni oleks väga armas :)

Sügise saabumine ajab mu näpud sügelema ja tahaks väga kududa-heegeldada. Kahjuks ei ole hetkel võimalust uusi ja ilusaid lõngu osta. Harutasin ühe ammu heegeldatud salli üles, sest ma seda nagunii ei kanna ja üritan kenamat heegeldada hetkel. Eks näis, kuidas välja kukub, vähemalt ei ole heegeldamist unustanud.

Sügis on rohkem selline kodus olemise aeg ja maja peab küpsetamisega soojas hoidma. Tegin minagi täna kaks plaaditäid muffineid. Taigent tegin tavalisest poole rohkem, et kauem kestaks. Pooled muffinid rosinatega mehele ja teine pool kakaoga minule. Tumedanahaline tema eelistab miskipärast heledamat magusat nagu valge šokolaad ja vaniljemuffinid. Väga hele mina aga eelistan rohkelt tumedat šokolaadi. :))