Saiapostitus piltidega

Eile tegin jälle saia. Seekord sai ilusti retsepti järgides tainast palju sõtkutud (iga 10 minuti tagant natukene ja seda kordasin kolm korda) ning sai tuli palju õhulisem kui eelmine kord laisk olles. Vaid tainast tegin rohkem, sest eelmine kord vaid üks sai läks ju väga kiirelt. Paberi ma ka vormi ei pannud ja sai tuli superkenasti sealt välja. Üks tavaline sai ja üks rosinasai mehe soovi kohaselt:

Rosinasai järgmisel päeval lahti lõigatuna:Tavaline sai järgmisel päeval lahti lõigatuna. Nagu päris, eks? :D
Vaniljekooki tegin ka. Imelihtsa retsepti sain siit , vaid vaniljeekstrakti asemel kasutasin vaniljesuhkrut. Ei viitsinud isegi glasuuri ega millegagi rabelema hakata, panime vaid tuhksuhkrut peale. Kook maitses väga hästi ja kindlasti tuleb kordamisele.

Vahepeal ikka juhtub

Nagu tavaliselt varajases vahetuses töötades, ärkasin kell 3 öösel ilusti üles. Kiire dušš, juuksed kontrolli alla ja kerge meik, et kliente ära ei ehmataks. Sain vormi selga ja isegi hommikusöögi söödud. Kohustuslik kohv, et end ilusti üles saada. Olime valmis bussijaama minema, kui mul oli vaja vaid prilliklaasid üle puhastada. Ja siis see juhtuski! Järjekordselt suutsin ma prillidel ninatoe ära murda. Tööl teatakse täna, et mul on kole kõhuvalu ja seetõttu sinna ei jõudnudki. Prillideta olen ma põhimõtteliselt pime ja läätsed on mul ammu läbi ja varu varianti ei olegi. Meik uuesti maha ja magama minek ja alles keskpäeval ärkasime.
Prillipoes, kus ma viimati ka parandamas käisin, oldi lahke ja pandi uus ninatugi ilma rahata. Tasuks selle eest, näitasin enda huvi silmakontrolli ja uute läätsede jaoks. See on ka kindel plaan, saab vähemalt otsakorraldusega maksta ja uued läätsed saadetakse ilusti koju. Vaid paar silmakontrolli tuleb läbida, mis kumbki 20 naela (umbes 360 krooni) maksma lähevad. Mida vaja, seda vaja.

Sügis käes, sügis käes!

Esmakordselt tundsin täna sügise tulekut. Viimasel ajal on ilm väga hea olnud ja ei mäletagi, millal viimati tööle vihmavarju kaasa võtsin. Seekord ma seda aga kahetsesin. Terve bussisõidu koju ladistas kõvasti vihma. Bussijaamast on mul aga ilus 15minuti jalutus koju. Käed tasku ja asusin siis selle padukaga teele. Prilliklaasid vajasid puhastust, krae oli vett täis ja varbavahed lirtsusid. Üks kvartal enne koju jõudmist vihm lõpes ja isegi päike tuli välja! Homme vean truult vihmavarju kaasa ja üritan mitte nii väga tähele panna, kui palju kolletunud lehti juba maas on.

Kuu lõpp

Kuu lõpus on menüü ikka teistmoodi kui kuu alguses. Taldrikule tulevad lõpuks kuu alguses ostetud friikad ja britilikul kombel ikka paneeritud kala ka kõrvale. Laisa inimese söök, paned külmutatud plönnid ahju ja vot kui hea asi välja tuleb! Mina naudin kuu lõpu odavaid toite aga alati. Juba Eestis elades ei olnud paremat asja, kui spagetid vaid ketshupiga ja kalaburgerid kõrvale ja seda sai alati vaid kuu lõpus tehtud :D

See kuu tuli aga hoopis sellise silmaga poes juba vaadata, et kilo jahu on odavam kui päts leiba. Kõike muud vajalikku kodus on, mõeldud-tehtud. Sai kunagi raamatukogust laenatud Rachel Alleni raamatust saia retsept ja tegemisviis maha kirjutatud, mille ma aluseks võtsingi. Selles oli minule tavapärasest pärmitaignast vähem jahu ja piima ei olnud üldse, vaid vesi. Vaikselt hakkan siin kuivpärmi kasutamist ka käppa saama.

Valmistamine nõudis küll pea iga 10 minuti pärast sõtkumist, aga kuna tüütud majakaaslased olid kodus, siis ma selle jätsin vahele. Segasin lihtsalt hoolega-hoolega kausis ja panin kerkima. Lasin tunnikese kerkida, sõtkusin natukene ja panin vormi ja lasksin veel natukene aega kerkida. Sai ahju kõrgemal temperatuuril ja hiljem natukene aega väiksemal. Olin ise väga hirmul, et leiva pealne oli juba väga pruun, aga ei tahtnud, et osa sisust toores jääks. Mitmest kohast loetud leiva põhja koputamist proovisin kuni see õige heli tuli.

Lasksin saial jahtuda ja järgmine suurtegu oli küpsetuspaberit selle küljest lahti saada. Niisutasin ja tirisin ja lahti sain. Teinekord määrin vormi lihtsalt võiga, ei hakka paberiga mässama.

Parim oli seda muidugi süüa lihtsalt soojalt võiga. Mees ütles isegi, et just selline nagu ema teeb. Võtsin seda kui väga suurt komplimenti. Oli küll suhteliselt suur päts, aga täna tuleb uus teha :D Seekord teen rohkem taigent ja teen ühe saia tavalisele ja teisele paneks rosinaid ka sisse magusaks.

On jah viimasel ajal palju toidupostitusi, aga muud minu elus lihtsalt ei toimu, üritan selle siis maitseelamustega rikkamaks teha.

Laupäev muffinitega.

Viimati poes käies sai küpsetamiseks martsipani ostetud. Mõtlesin, et tahaks kaks head asja kokku panna - martsipani muffinitega nimelt. Mõeldud, tehtud, oli vaja vaid vaba päeva oodata ja köögi vabanemist tüütutest lastest, kes majaomanikul külas. Võtsid nad ka alles aega ja suutsid köögis hirmsama segaduse teha. No ei saa mina aru, kas inimestel ei ole silmi peas või võtab see tõesti käe küljest, kui vaja natukene koristamisega tegeleda. See selleks, vähemalt on nad läinud nüüd.

Olen muffineid oma paar aastat teinud ja alati seda retsepti kasutanud. Täidiseid olen proovinud erinevaid. Mehe lemmikuks on kujunenud kuivatatud puuviljad. Hea ja lihtne teha vähemalt. Mulle endale väga meeldib õunte ja kaneeli lisamine ka. Kõige teistsugusem on siiamaani olnud shokolaadikreemi täidisega (natukene taigent alla, kreemi keskele ja natukene taigent peale), peale sai veel kookoshelbeid iluks puistatud. Ja väga hästi tuli välja, kreem püsis ilusti sees.

Seekord olin liialt laisk, et martsipani riivida vms ja köögikombaini meil ka elamises ei ole. Partsipanist tegin väikesed pallid, mis ma lõpus lihtsalt tooresse taignasse keskele lükkasin. Samas olin esimest korda usin ka segasin kõik ained käega segi, siiamaani olen miksrit kasutanud. Muffinipaberid panin seekord tavalisele ahjuplaadile. Mul on õige vorm ka, kuid see on imepisikeste ja madalate muffinite jaoks ja korvid on tunduvalt kõrgemad. Läksin kergema vastupanu teed seekord. Eks seda oli tunda ka, sest ahjust tulid välja kõik muffinid lopergused ja erinevate kujudega, sest ma nad ikka tihedalt üksteise kõrvale panin. Välimus välimuseks, aga maitse oli neil imeline nagu alati :) Kindlalt üks lihtsamaid ja maitsvamaid küpsetisi.
(Mu telefon tegi seekord üllatavalt hea pildi..)

Minu esimene tort.

Siin ei ole ju vahet, kas on kook või on tort, kõik on cake. Eestlasena olen ma ikka siiamaani vaid tavalisi kooke teinud ja olen torditegu natukene kartnud. Eile sai aga meelt muudetud.

Vaba päeva kohaselt oli vaja ikka midagi magusat küpsetada. Mune kippus natukene liiga palju olema ja vahukoort juhtus meil ka olema. Õnneks on Nami-Namis hea otsing, kus saab koostisainete kaupa ka retsepte otsida. Sattusin siis sellele tordile ja tegin oma mugandused. Biskviidid sai kohe alguses kahes eraldi vormis küpsetatud, mitte ei teinud ühes suures ja ei lõiganud seda siis pooleks. Koostis tuli täpselt sellest retseptist. Vahele panin hoopis moosi ja vahukoort ning pealt katsin vahukoorega ja riivisin peale šokolaadi. Natukene see vahukoorekate vildakas nägi välja, sest tavalise noa ja lusikaga üritasin seda teha, mitte selleks ette nähtud vahenditega, aga ega see maitset ei muuda. Biskviite ei niisutanud ma mitte millegagi.

Maitses nagu päris tõeline vahukooretort ja olin isegi üllatunud. Täna sööme seda teist päeva ja vaid üks tükike alles, mis ilmselt ööd ei näe :D Kindlasti tuleb rohkem harjutada ja siis saab sünnipäevadeks ja muudeks sündmusteks ikka ise uhke tordi tehtud.