Laupäevaarmastus

Väga mõnus on ärgata väga värskena ja teada, et ainus, mis tegemist vajab, on toidupoes käik. Mees küll õhtul ütles, et magame täna kaua, aga kell pool 10 oli vaja vetsus käia, vanurid nagu me oleme. Meie peres ongi laupäev pigem puhkamiseks ja pühapäeviti koristame ja sätime end töönädalaks valmis (pesu pesemised, triikimised, maniküür jms). Elu on lill :)

Nädalavahetusele vastu astudes

Jätkuvalt üritan positiivne olla, kuid täna natukene ei ole ka. Täna kella 15 ajal tuli väga kole kõrvetiste valu kõhtu ja siiamaai (kell hakkab 22 saama) annab tunda natukene. Ma ei tea, kas mu kõhule ei meeldinud kokakoola või ehk paratsetamool või pakk krõpse... Ainult ühe kohvi jõin täna. Ma aeg-ajalt viimasel ajal saan kergeid kõrvetisi miskipärast, aga tänane oli ikka palju valulikum kui varem olnud on. Muidu oli rohi kotis olemas, aga see sai hiljuti otsa. Koju tulles ostsin apteegist mingit teist ravimit, aga see küll muffigi ei teinud. Ehk homme on parem olla. Mulle üldiselt ei meeldi haige ja haiglane olla. Ei mäletagi, millal viimati päris haigena päeva voodis veetsin...

Nädalavahetuseks plaane ei ole, taaskord lihtsalt puhkame ja oleme kodused. Harmooniline perekondlik reedeõhtu - mees mängib teleril ja mina väiksemal konsoolil. Jah, sellised nohikud oleme.

Täna hommikul oli armas juhus, kui mu mees kell 4 mind üles äratas, arvates, et üles peab ärkama. Ütles veel, et väljas tundub valgeks minevat. Ma ei vaadanud, aga ilmselt naabrite tuli läks põlema vms. Igatahes andsin teada, et kell on alles 4 ja meil on kaks tundi ärkamiseni ning läksime magama tagasi. Muidu ta alati põõnab rahus, kes teab, mis unes teda siis üles äratas :P

Ja hommikul uudistes näitas kui kehv olukord Sudaanis on. Näitas nälgivaid lapsi ja emasid ning öeldi, et üks kuuest lapsest sureb enne kuueseks vms saamist. Ja siis räägiti naisega, kes rääkis, et tal on ÜHEKSA last ja süüa ei ole midagi anda. Kas me ei peaks sellistele riikidele toiduabi asemel kondoome jagama või kastreerimist pakkuma? No tõesti, kui sul ei ole ühelegi lapsele süüa anda, miks neid kümneid teha? Ma kohe ei saa aru...

I Love Him.

Ja minu kallis abikaasa on minu jaoks parim, sest...

:: Ta alati aitab majapidamistöödes. Kui mina kokkan, siis tema peseb nõud ja vastupidi. Täna oli õhtusööks suisa valmis tehtud, kui ma koju jõudsin ja ma sain ainult nõude kuivatamisega aidata. Koristame alati koos, vaid kui tema kodune oli, siis koristas ta üksinda. Kuid neil kordadel koristasin mina vannituba üksi, et ikka võrdne oleks. Võrdõiguslikkus on meil üldse au sees.

:: Ta on tark. Tema faktimälu on super, eriti aladel, mis talle huvi pakuvad. Selles on enamasti ajalugu ja sõjandus. Heites pilgu mingile suvalisele helikopterile või relvale suudab ta kiirelt öelda, mis mudeliga tegu jne. Lisaks ajaloos on ta super ning mäletab õpitud pisiasju ja aastaarve. Ise on ta öelnud, et talle täitsa meeldiks olla ajaloo õpetaja. Kuigi haritud on ta IT alal ja arvutid meeldivad talle ka väga. Kuid mulle meeldib, et ma saan temalt õppida.

:: Tal on väga lai silmaring. Ta on väga palju erinevates riikides reisinud ja elanud ning tal on sõpru ja tuttavaid üle maailma.

:: Ta on ambitsioonikas. Ta tahab parimat mulle ja oma lähedastele, alati. Seetõttu oli ta ehk natukene karm alguses, kui ma siia kolisin ja tööd alles otsisin. Kuid nagu ta ütles, pean ma teda tänama. Kui ei oleks olnud tema toetust ja tagantsundimist, siis ei oleks ma nii kaugele jõudnud.

:: Ta on armas. Ta lihtsalt on! Kui mina suudan olla peale tüli pahane päevi, siis tema ei suuda eriti pikalt olla. Teeb oma puppy eyes ja minu süda sulab. Näiteks viimase tühise tüli ajal kui ta minuga ei rääkinud kirjutas tööpäeval Twitterisse: "Missing my belowed cookie", teades, et ma pidevalt nagunii Twitteris olen. Ei ühtegi sõnumit ega kõnet sel päeval, aga õhtul läksime kaisus magama. Ja alati teeme magamaminnes "big spoon, little spoon" ja ta kallistab mind seljatagant.

:: Ma saan temaga kõigest rääkida ja alati iseendaks jääda. Minu meelest on super, et ta peab mind seksikaks ka siis, kui mul on kõht suurest söömingust hirmus punnis ja juuksed sassis ja jalad karvased. Ma saan temaga vabalt rääkida absoluutselt kõigest... Ja ta isegi teeb huvitatud näo, kui ma oma meigi-värkidest räägin.

:: Ta hoolitseb oma välimuse eest. Võrreldes teda nende meestega, kellega ma eelnevalt väljas käinud olen, on ta täiesti erinev. Ma saan rahus talle kingiks nahahooldustooteid kinkida, teades, et talle need meeldivad. Ja riided peavad alati olema triigitud, pluus ja jalatsid omavahel sobima. Ja kõik peab laitmatult puhas olema. Silmale ülimalt kena vaadata!

:: Ta toetab mind alati. Olgu selleks minu plaan küünetehnikuks õppida, selle asemel, et ma võiks ärindust vms õppida või muud kreisid plaanid, ta on alati toeks. Ja kui ma sõprade pool suudan joogi-kaks liialt juua, siis toob mu õigel ajal koju ja paneb tuttu ja järgmisel päeval ei nori, mis lollusi ma rääkisin.

:: Ta laseb mul oma meigi ja küünte ja värkidega tegeleda rahus, sest teab, et mulle see meeldib. Samamoodi lasen ma tal vahepeal tundide viisi XBoxiga ka mängida.. Kuigi tihti enne kui ta mängida tahab, uurib ta minult, kas ma olen ikka blogidel silma peal hoidnud. Siis ma tean, et ta tahab telerit mängimiseks kasutada. Vähemalt ignoreerib ta seda, kui ma suvalistest asjadest blogi jaoks pilte teen. Üksteise huvide austamine on tähtis.

:: Ta saab mu perega hästi läbi. Esmakordselt minu tädiga kohtudes sai mu tädi suure kallistuse, mida ta ei oodanud. Omavahel saavad nad hästi läbi, kuigi kerge keelebarjäär on, kuid mu tädikene õpib usinalt inglise keelt. Ja samuti tema pere on mind väga omaks võtnud.

:: Ta armastab mind ja mina armastan teda.

Preili Positiivne

Kuna tundub, et ma olen ehk enda elust ja oma kallist kaasast liialt negatiivse mulje jätnud, tuli asjade üle natukene järgi mõelda. Ja mõtlesin välja, et ma olen jah hirmus negatiivne inimene. Pigem mäletangi halbu mälestusi kui häid ja iial ei ole piisavalt hea.

Google on imeline koht, kuhu sisse trükkides "How to be positive" saab palju head lugemiskraami. Põhimõtteliselt tundub, et kõik on ikka oma mõtlemises kinni. Eks ma olen jonnakas jah liialt vahepeal. Olgu... alati. Mõnest vales pilgust või sõnast oma kaasalt, mille enamus naisi tähelepanuta jätaks, suudan ma suure draama teha. Ja ma ei ole ainus, minu kallis abikaasa on täpselt samasugune. Kahel diival koos on raske, aga maru hästi sobime. Sest muidu ju koos ei oleks :))

Paar esimest päeva oli natukene raske positiivne olla. Telefoni otsa sattusid ikka paar nii kurjaks tegevat klienti, kes lihtsalt suutsid tuju ära viia. Tänane läks paremini ja mingeid suuri probleeme ette ei tulnud. Samas ka ilm oli ilus ja päikeseline. Ning tööle läksin pool tundi hiljem, sest perearstil käisin aknerohtu küsimas. Ja mehe prillide ninatoe sain ka täiesti tasuta Specsaveris ära parandatud. Tööl kiskus igavaks ja siis tegin kallite kolleegidega origamit. Luik tuli vildakas, aga konn tuli päris konna moodi. Ei, ma ikka raban tööd ka teha, aga praegu on lihtsalt väga vaikne periood :P

Kuid tuleb tunnistada, et kui ikka väga tahta, siis saab oma elu palju positiivsemaks mõelda ja palju positiivsem olla. Kellele pidevalt virisevad inimesed ikka meeldivad...

Ja ainult poolteist nädalat puhkuseni! Täna tellisin natukene Dollareid ka juurde ja juba plaanin, kuidas sealt ostetud kõiki küünelakke oma pagasisse panna, et nendega midagi ei juhtuks (mullikile on juba olemas!). Happy days!

Paks laps ei ole ilus laps

Ma arvan, et enne jõule ei peaks guugeldama selliseid asju nagu "how to get slim" jms. Samas sisikond nagu karjub puhastamise järgi. Novembrikuu läks mul väga käest ära ja ma ise tundsin, kuidas mu kõht äkki ühe voldi juurde sai. Täiesti seda iseenesest kusjuures! Jah, ma valetasin, ise olin süüdi ikka. Nädalas sai korra-kaks kiirtoitu söödud, lisaks palju maiustusi tööl, kus ühine suur küpsise- ja kommikarp ei ole sugugi head. Kuna oelmine läks juba vastikuks, siis eelmise nädala alguses olin väga tubli. Üks päev tahtmatult, sest lootsin, et keegi töölt läheb poodi, aga keegi ei läinud ja nii ma nosisingi vaid Finncrispi hummusega lõunaks. Kommi ei võtnud suhu neli päeva, vaid reedel lubasin endale kolm kommi. Ma olin ise ka enda üle ülimalt uhke.

Tänane päev ei olnud nii tubli, kuid siiski parem, kui varem. Ja ka see aitab šokolaadiisuga, kui seda lihtsalt kodus ei ole. Täna hommikul sõin ühe Mulleri jogurti koos natukese Nestle kakaopallidega. Enne lõunat sõin õuna ja ühe mandariini. Lõunaks olid kiirnuudlid supilusikatäie hapukoore ja ühe tomatiga. Kodus tegin pastat ja sõin tavalisest palju väiksema portsu. Lisaks vahele kaks näkileiba ja puuvilju. Oh ja kodus maiustasin mahustoiduks Nature Walley granola bariga ka, mis on kindlasti üks parimaid, mis ma iial maitsenud olen. Tunne on iseenesest hea, aga ehk midagi oleks võinud olemata olla, ikka on raske. Oh ja jooksmas ei ole oma kolm kuud käinud, sest kuradima külm on. Jah, hale põhjus, aga siiski hea meie jaoks, et mitte minna.

Samas USA reisi ajal olen kindel, et mu kallis ämm kokkab head ja paremat kariibide toitu. Lisaks on plaanis mehega palju Ameerika kiirtoitu proovida. Et kas sealne KFC ikka samamoodi maitseb ja kui suure burgeri ma ära suudaks süüa. Kaalutõus on etteplaneeritud. Samas järgmise aasta alguseks on suured plaanid ja vormi on vaja end kasvõi elu jooksul korra saada. Peaks seda ikka enne lapse tulekut tegema ja enne, kui seedimine liialt vanaks ja aeglaseks läheb, et kaalulangus vaevaline on. Ehk ei tohiks sedasi pikalt ette planeerida, aga ma olen ju teada tundud planeerija ja pigem pikalt ette planeerida, mitte rutakaid otsuseid teha ja siis põruda. Või vähemalt seda üritan ma endale kinnitada..

Ja see on minu blogi, kui teile mu kaalu üle halamine ei meeldi, siis palun lugege teisi sissekandeid. Minul on enda jaoks vaja sellised asjad ajaloo huvides ikka kirja panna :))

It's so fluffy I could die!

Nagu ehk mu pikemad blogi lugejad on tähele pannud, siis aeg-ajalt käivad mul igasugused vaimustused peal. Pärast eilset filmivaatamist on mul uus...

"Despicable Me" on raudselt üks mu uusi lemmikfilme. Jah, animatsioonid on mu lemmikud, ma ei ole nii täiskasvanu kah :P

Kahjuks nii ülimalt armsa ja naljaka filmi puhul jääb sõnadest puudu. Lihtsalt vapustav. Ma tahaks hea meelega endale ka ühte või kahte Minioni ja Agnes on ka üle mõistuse armas. Lisan hoopis mõningad videod, mis näitavad, kuivõrd geniaalne ja armas (jah, ma tean et ma kasutan seda sõna selles postituses liigselt) see film on.

Ja Minioni kaisuloom oleks ka teretulnud kingitus jõuludeks. Niiarmas! :D

Vaikelu.

Viimasel ajal on mu elu üsna igav olnud. Aga seegi ei ole midagi uut. Töö ja kodu, sest kuhu sa selle külmaga ja rahata ikka lähed.

Minu töö on viimasel ajal väga igavaks ja vaikseks läinud. Kõnesid tuli rohkem, kui osad lennujaamad ja meie poed suletud olid, aga üldiselt veedan päevi kontoris internetis hulkudes ja miljon korda uudiseid lugedes. Ei kurda, sest siis on aega teha selliseid asju nagu nimekiri vaatamisväärsustest, mida New Yorkis näha vaja on ja meie maikuust Eesti reisi planeerides jms.

Mehe esimene töönädal on ka väga edukas olnud. Töötab seekord valitsuses ja teeb paberitööd kriminaalhoolduses (vms, ma ei tea täpset eestikeelset sõna). Vähemalt töö on väga huvitav ja õnneks saab ka palka rohkem kui eelmises kohas. Tema palgapäeva peame aga veel nädal aega ootama. Ja see on väga oodatud, sest minu palk läks see kuu väga kiirelt.. Aga see-selleks.

Täna tahtsin tubli olla ja lõpuks oma juuksejuured ka ära värvida. Kõik sai ilusti tehtud ja kui ma asusin juuste otsi trimmima, avastasin, et kukla ääres ühes kohas on veel hulgaliselt blonde juuri näha. Eks juhtub ka parimatel. Ja vannitoa ukse suutsin ka värviga ära mäkerdada, kuigi kui värv peale lendas, pühkisin ma selle hästi ruttu ära. See ei olnud just üks mu parimaid üritusi juustevärvimisega seekord. Ja siinseid juuksureid pean ma ülemäära kalliteks ka, et juuksurisse minna. Sest tavaliselt saan ma väga hästi ise hakkama!

Üldiselt päevad mööduvad lugedes päevi puhkuseni ja reisini. Vähemalt on, mida oodata :)

Ja mu maniküürihullus võtab ka uusi mõõtmeid. Vaikselt olen uurinud kursuseid ka, mis kahjuks üsna kulukad on. Kuid see tundub olema üks ala, mis mind tõesti rõõmsaks teeb, mida ma naudin teha..