Saturday, 13 June 2020

Kassipoiss Gatsby

Kuna meie pere viimane inimbeebi hakkab aina suuremaks ja asjalikumaks saama, siis oli vaja uut beebid. Ma arvan, et inimbeebidest on meil piir täis, seega võtsime endale varjupaigast natukene karvasema loomabeebi, kelle nimeks sai Gatsby.


Gatsby harjus meie perega imekiiresti ja nii armas on näha, kui vahvad lapsed temaga on. Hunter ja Gatsby on kohe eriti suured sõbrad, eks nad ole kõige suuremad eakaaslased ka. Cooperil meeldib ka kass süles istuda, kuid mõnel ööl tahab ta oma toa ust kinni, et kass sisse ei saaks. Amberile ei meeldi kassi üldse nunnutada, aga aeg ajalt ta viskab Gatsbyle taga ajamiseks palle ja muid mänguasju, seega päris savi tal pole.

Varjupaik organiseeris Gatsbyle reisi loomaarstile, et teda steriliseerida, vaktsineerida ja kiibistada. See oli umbes nädal pärast kassi saamist. Cooperile mainisime küll, et viime kassi üheks päevaks ära, aga tal vist läks meelest ära. Viisime kassi ära ja koju tagasi sõites hakkas poiss kõvasti nuttu laskma, kartes, et nüüd kassist ilma jäi. Seletasime ära, et ta peab arsti juurde minema ja homseks tuleb tagasi. Õnneks rahunes ja järgmisel päeval oli nii õnnelik, kui Gatsby tagasi tuli meie juurde. Tunnistan, et endal juba oli natukene tühi tunne kodus, kui karvakera polnud. Talvel on maja ju külm ja nii hea, kui üks soe keha lisaks voodis sooja annab :)


Tagasi normaalsusesse

Uus Meremaa on koroonaviirusest võitu saanud ning meie igapäevaelu on taaskord piiranguteta, va rahvusvaheline reisimine. Cooper ja Amber läksid kooli-lasteaeda tagasi nüüd juba kolm nädalat tagasi, kui meil veel 2. tase oli. Sellel ajal oli vaid käputäis haigeid terves riigis, tundsin turvaliselt. Mõlemad lapsed olid nii õnnelikud, et tegemist jälle said. Cooper küll vist oleks elu lõpuni kodune, aga isegi tal oli tore jälle teiste lastega mängida ja rohkem tegevuses olla. Esialgu kartsin, et ehk Amber võõristab natukene lasteaias, kuna ta seal enne garantiid vaid kaks kuud käis. Kuid ei, esimesel päeval jooksis ta elevusega mängima ja lehvitas head aega. 

Tänaseks päevaks pole meie riigis enam ühtegi haiget, juba mõni päev. Uusi haigusejuhtumeid pole 21 päeva olnud. Kokku oli meil 1504 juhtu, millest 1154 kinnitatud (number, mis WHOsse sadeti) ja teised võimalikud juhud. Koroonaviiruse tõttu suri 22 inimest. Rahvaarv on 5 miljonit, mille juures väga ilusad väikesed statistilised numbrid.

Hoiame nüüd varbaid ja pöidlaid, et mingi meeletu uus laine ei tule. Järgmine samm oleks piiride vähene avamine, eks näis, kuidas see läheb. 

Range kodune garantii meie jaoks küll üliraske polnud, kuna me nagunii kodused inimesed ja suhtlusringkonda kui sellist ei ole. Kuid kolme püsimatu lapsega 24/7 on ikka väsitav. Vaid ühega nädala sees päeval kodus olla on tõeline puhkus. Elamine saab aeg ajalt paariks tunniks korda ja mõnel päeval saan ma lausa koos Hunteriga uinaku teha lõuna ajal.



Tervitused ja uudis!

Tervitused kaugelt maalt! Viimasest postitusest on üle aasta ja ma otsustasin, et ma isegi ei vabanda selle pärast. Viimasel aastal olen üld...