Tagasi normaalsusesse

Uus Meremaa on koroonaviirusest võitu saanud ning meie igapäevaelu on taaskord piiranguteta, va rahvusvaheline reisimine. Cooper ja Amber läksid kooli-lasteaeda tagasi nüüd juba kolm nädalat tagasi, kui meil veel 2. tase oli. Sellel ajal oli vaid käputäis haigeid terves riigis, tundsin turvaliselt. Mõlemad lapsed olid nii õnnelikud, et tegemist jälle said. Cooper küll vist oleks elu lõpuni kodune, aga isegi tal oli tore jälle teiste lastega mängida ja rohkem tegevuses olla. Esialgu kartsin, et ehk Amber võõristab natukene lasteaias, kuna ta seal enne garantiid vaid kaks kuud käis. Kuid ei, esimesel päeval jooksis ta elevusega mängima ja lehvitas head aega. 

Tänaseks päevaks pole meie riigis enam ühtegi haiget, juba mõni päev. Uusi haigusejuhtumeid pole 21 päeva olnud. Kokku oli meil 1504 juhtu, millest 1154 kinnitatud (number, mis WHOsse sadeti) ja teised võimalikud juhud. Koroonaviiruse tõttu suri 22 inimest. Rahvaarv on 5 miljonit, mille juures väga ilusad väikesed statistilised numbrid.

Hoiame nüüd varbaid ja pöidlaid, et mingi meeletu uus laine ei tule. Järgmine samm oleks piiride vähene avamine, eks näis, kuidas see läheb. 

Range kodune garantii meie jaoks küll üliraske polnud, kuna me nagunii kodused inimesed ja suhtlusringkonda kui sellist ei ole. Kuid kolme püsimatu lapsega 24/7 on ikka väsitav. Vaid ühega nädala sees päeval kodus olla on tõeline puhkus. Elamine saab aeg ajalt paariks tunniks korda ja mõnel päeval saan ma lausa koos Hunteriga uinaku teha lõuna ajal.