Friday, 22 February 2019

Nelsoni metsatulekahi meie ligidal

Eelmine postitus oli kuumalainest ja kahjuks midagi väga paremaks läinud pole. Hoopis vastupidi, kuna viimased kaks nädalat on meil lähedal metsatulekahi lõõmanud, mis on mitmete aastakümnete jooksul Uus Meremaa suurim olnud.

Alguse sai kõik 5veebruaril, kui meist u 7km kaugusel sai alguse tulekahju. Põles heinamaa ja üsna palju metsa. Tossu oli meie majast üsna palju näha, aga õnneks tuul läks mujale ja me isegi mitte ei tundnud suitsulõhna.


Mida päev edasi, seda rohkem oli aru saada, et see on ikka midagi suuremat. Uudistes teatati, et tegemist on aina suurema alaga, mis sel hetkel aina edasi kasvas.

Kuigi meist oli see üsna kaugel, siis öösel eriti palju und ei saanud. Veranda pealt oli isegi tuld näha, mis oli üsna kõhedusttekitav.


Hommikuks olid leegid läinud, aga tuleala oli endiselt üsna tossu täis. See pilt oli on võetud Cooperit lasteaia eest.


Pärastlõunal süttis aga tuli taaskord ning taevas oli hirmsat tossu täis.



Õhtuks nägime jälle mõningaid leeke verandalt, kuid meie isiklikult ohus veel ei olnud.


Selleks ajaks olid üsna mitmed elamised tulele lähemal evakueeritud ning kuulutati välja hädaolukord. Tuletõrjujaid oli ohtralt, päeval oli taevas helikoptereid täis ning ka sõjavägi oli abis tuld taltsutamas.

Kui ma muidu teadsin, et päris meieni tuli raudselt ei jõua, kuna meie ja leekide vahel oli palju maju täis tänavaid, siis kõige suurem hirm oli selle ees, et mingit kuuma tuhka hakkab maha sadama. Just nii õnnetu on hetkel meie muru, mis süttiks nagu suhkruvatt.


Õnneks ka sellest pääsesime. Vaid ühel päeval oli tuul rohkem meie poole, kui õues hästi ei kannatanud olla tossu sees, aga muidu läks kõik nii ühele kui ka teisele poole.

Paar päeva olid mul enda südamerahustamiseks kotid ka pakitud. Lähimad evakueeritud tänavad olid meist siiski vaid paari kilomeetri kaugusel ja viimasel hetkel kotte pakkida ei oleks tahtnud lastega. Õnneks neid vaja ei läinud ja asjad läksid kappi tagasi.

Veepuudus meil endiselt kestab ning olukord on üsna kriitiline. Ei tohi kasutada voolikuid vms, juurvilju tohib vaid üle päeva kasta, ka ettevõtted peavad 25% vähem vett kasutama. Kui muu riik vaikselt hakkab vihma saama, siis meil pole lootustki. Lisaks on igal pool supersuur tuleoht, mistõttu enamus matkaradu on suletud ning isegi muruniidukeid ei tohi kasutada, juhuks, kui nad mingi sädeme lendu lasevad. Mitte, et kellelgi muru alles oleks...

Natukene numbreid eilsest ka meie väikese tule kohta, mida Facebookis jagati:


Hetkel küll minu teada suuri leeke enam ei lõõma, pigem väikesed kolded ning enamasti puude juured maa all. Imeline on olnud kogu kogukonna kokkutulek ja kui palju aidatakse neid, kes on pidanud evakueeruma ja neid, kes tulega töötavad. 

Loodame, et varsti saame natukene vihma! 

No comments:

Post a Comment

7 kuud tandemimetamist

Ma olen alati arvanud, et imetamine on super loomulik osa laste sündides. Mul polnud mingeid eelnevaid eelarvamusi, kuidas ja kus ja kui p...