Väljasõidud järve ja ookeani äärde

Uuel aastal tahaks siin blogis palju aktiivsem olla, seega paneks kirja meie kaks viimast käiku enne aasta lõppu. Tegelikult käisime 1-2 kuud tagasi, aga meenutada on ikka tore.

Pikalt tahtsime siin Tasmanis olevate järvede juures ära käia. Lake Rotoiti on vaid tunniajase sõidu kaugusel meie praegusest kodust, seega väga kena päevareis. Juba sõit sinna oli super ilus. Järve enda ääres rahvast jagus, aga keegi ette ei jäänud. Vesi oli jääkülm ja rand ise väga kivine, aga nii vaikne ja ilus oli. Seal puhkaks meelt lausa terve päeva, kui püsimatuid lapsi poleks. Tegime mõned turistipildid, nosisime võisaiu ja sõitsime koju tagasi.

Teine suurem päev oli hiljuti rannas käik. Rabbit Island on meist vaid 15minutilise sõidu kaugusel ja korra varem käisime seal jalutamas ka. Sel korral ostsime lausa uued ujumisriided, päikesevarju ning lainelaua, mille peal P lapsi ujutas. Rand ise ei ole kõige piltilusam, pigem looduslik rohke kraamiga ookeanist. Ruumi on aga palju ning seal on palju rohuala piknike pidamiseks männipuude all jms. 

Amber oli meil esimene, kes meil vette tormas ja keda sealt hästi välja ei saanud. Söögiga sai ta ikka kuivale meelitatud ning üsna kiirelt kustus ta ära ka. Magas ilusti üle tunni.

Cooper oli samasugune kalakene, keda veest aeg ajalt meelitas välja vaid toit. Magamisest tema aga päevasel ajal enam ammu ei hooli.

Mina ise mõtlesin pikalt, kui palju ma oma paisuvat keha paljastan, aga hea, et ma ikka bikiinide kasuks otsustasin. Sain kõhule ka jume peale :)

Ega me palju rohkem teinud polegi. Ma füüsiliselt ei jõua paljut ning Amber on hetkel toredas eas, kus ta kas jookseb minema või röögib voi teeb mõlemat. Aga aega meil on ja kodus on ka tore.

Meie teised soojad jõulud Uus Meremaal

Selle aasta jõulud olid meil mõnusad ja nii head pühadetunnet pole mul aastaid olnud. Laste elevus lisab sellele pühale palju juurde.

Kuusk sai meil püsti juba novembri lõpus, kuna P oli elevil. Amber sai mõnuga pea kuu aega kaunistusi ära noppida. Kingid ostsime aga viimasel minutil, kuigi alati teadsime, mis lapsed saavad. Pakkida sain ikka viimasel ööl. 

Meie peamine jõulupäev oli siinsete tavade järgi 25s. Cooperile ammu meeldis, et meil kamin on, mille korstnast Jõuluvana sisse tulla saab. Õhtul puistasime õue murule põhjapõtradele nosimist (kaerahelbeid, seemneid jms) ning Jõuluvana sai mõned piparkoogid ja piima.

Hommikul oli esimene ärkaja Amber, aga mutikatega sain ta pikemalt voodis hoida. Cooperi, va unekoti, pidime äratama, et kinke avada saaks. Kinkidega võtsime sel aastal kergemalt, Cooper sai 4 ja Amber 3. Cooperi peakingiks olid NERF relvad, lisaks paar lauamängu ja plastiktoit, millest burgereid kokku panna. Kõigega oli väga rahul. Amberi peakink oli väike liumägi, lisaks teetassikomplekt ja heegeldasin nuku. Kõik peale nuku on pidevalt kasutuses. Teadsin, et nukust pole ta veel huvitatud nagunii, aga ma ise tahtsin nii teha. Küll kasvab ja hakkab nukkudest ka huvi tundma.

 

Minu jõuluvana oli ka üle ootuste lahke ja sai andeks, et ma sünnipäevaks midagi ei saanud. Ma olen Paul Hewitti ehteid ammu imetlenud ja mulle nii meelidvad ankruga käevõrud. Lisaks ka kinkekaart lõngapoodi

Jõulupäev oli meil mõnusalt vihmane ja saime päev otsa toas olla. Ma ei saanud õnneks süüa tehes kuumarabandust. Söögiks inglispärane ahjupraad kanaga, ahjukartulitega, Yorkshire puddingutega ja brokkoli-lillkapsaga juustukastmes. Magusaks tegin kooki, mille kaunistasin kuusejunnidega ning paar päeva varem tegin piparkooke ka. Kõhud said kõvasti punni.

Laste jõulupeod

Sel aastal oli mul emmerõõm kahel laste jõulupeol käia. Amber on küll kodune, aga kord nädaals käime mängurühmas teise lastega mängimas ja teiste emmedega juttu ajamas. Sel puhul oli vinge pidu kokku pantud, kahju vaid, et enamusest oli mu lapsel sügavalt savi. Oli naine, kes tegi näomaalinguid ja hiigelmulle, palju süüa, jõuluvana ja lausa paar ponit, kellega tiiru teha sai. Neist huvitus Amber vaid toidust ja mullid olid suur hitt. Jõuluvana pelgas ja ponidest oli savi. Tegime ponide kõrval grupipilti, siis pani esmakordselt käe loomale peale ja ütles auh-auh.

Cooper käib meil iga päev kohalikus lasteaias ja tal oli ka väike pidu. Jätsime sel korral issi ja ōe koju ja läksime kahekesi. Oli süüa, väike grill, jōuluvana, õnneloos ja disko. Disko oli meie poisi jaoks suurim õnn. Vihtus tantsu, kuni pidu kokku pakkima hakati, endal juuksed täis higistatud. Vähemalt oli ta ise maru rahul.