Selle aasta jõulud olid meil mõnusad ja nii head pühadetunnet pole mul aastaid olnud. Laste elevus lisab sellele pühale palju juurde.
Kuusk sai meil püsti juba novembri lõpus, kuna P oli elevil. Amber sai mõnuga pea kuu aega kaunistusi ära noppida. Kingid ostsime aga viimasel minutil, kuigi alati teadsime, mis lapsed saavad. Pakkida sain ikka viimasel ööl.
Meie peamine jõulupäev oli siinsete tavade järgi 25s. Cooperile ammu meeldis, et meil kamin on, mille korstnast Jõuluvana sisse tulla saab. Õhtul puistasime õue murule põhjapõtradele nosimist (kaerahelbeid, seemneid jms) ning Jõuluvana sai mõned piparkoogid ja piima.
Hommikul oli esimene ärkaja Amber, aga mutikatega sain ta pikemalt voodis hoida. Cooperi, va unekoti, pidime äratama, et kinke avada saaks. Kinkidega võtsime sel aastal kergemalt, Cooper sai 4 ja Amber 3. Cooperi peakingiks olid NERF relvad, lisaks paar lauamängu ja plastiktoit, millest burgereid kokku panna. Kõigega oli väga rahul. Amberi peakink oli väike liumägi, lisaks teetassikomplekt ja heegeldasin nuku. Kõik peale nuku on pidevalt kasutuses. Teadsin, et nukust pole ta veel huvitatud nagunii, aga ma ise tahtsin nii teha. Küll kasvab ja hakkab nukkudest ka huvi tundma.
Minu jõuluvana oli ka üle ootuste lahke ja sai andeks, et ma sünnipäevaks midagi ei saanud. Ma olen Paul Hewitti ehteid ammu imetlenud ja mulle nii meelidvad ankruga käevõrud. Lisaks ka kinkekaart lõngapoodi
Jõulupäev oli meil mõnusalt vihmane ja saime päev otsa toas olla. Ma ei saanud õnneks süüa tehes kuumarabandust. Söögiks inglispärane ahjupraad kanaga, ahjukartulitega, Yorkshire puddingutega ja brokkoli-lillkapsaga juustukastmes. Magusaks tegin kooki, mille kaunistasin kuusejunnidega ning paar päeva varem tegin piparkooke ka. Kõhud said kõvasti punni.
No comments:
Post a Comment