Saturday, 13 January 2018

Üks hirmus palav matkapäev


Cooper on hetkel lasteaiast puhkusel ja ma kahjuks ei ole kõige osavam ema, kes alati suudaks ta päeva ära sisustada kahjuks. Ühel ilusal päeval otsustasin lapsed aga Whangarei kose juurde viia, mis meist natukene alla 2km kaugusel. Määrisin meid kõiki päikesekaitsekreemiga kokku, mütsid pähe, prillid ninale ja asusime teele.

 Mänguväljakust mööda minnes pidi Cooper seal väikese peatuse tegema.

 Ja taevas ei olnud mitte ühtegi pilve!
 Kohale jõudes tegime esmalt kiire söögipausi. Cooper teenis ühe pulgakommi välja sellega, et ta üsna palju ise kõndis. Ma üritasin natukene tervislikum olla Amberiga.


 Cooperile meeldib viimasel ajal aga hirmsasti linde toita, mistõttu üsna varsti oli meie ümber suur hulk kajakaid.
 Ja siis tuli ports parte ka vänta-vänta oma osa saama.
 Kui juba natukene imelik hakkas, siis matkasime edasi alla kose juurde.
 Kose juures oli teine toidupaus ja lapsed said moosisaiaga maiustada.

 Cooper muidugi jälle poole omast toitis partidele sisse.
 Piltidel ei ole näha, aga ühel pool oli suur grupp hiina turiste, teisel pool ports vanaprouasid suurte kaameratega ja toidukorvidega. Ja kui kopp ette tuli, siis asusime teele koju.
 Koduteel juhtus meil küll väike õnnetus ja mu armas vanker läks katki. Cooper seisis natukene selle otsa peal ja kui ma üritasin neid üle tänavakivi sikutada, murdus üks plastikosa. Küll ma olin kuri enda peale. Vaene Cooper pidi järgneva tee jala käima, kuigi ta juba vaikselt nuttis, et ta oli väsinud. Pool teed jõudsin ma teda süles ka vedada, aga koju jõudes olid mõlemad lapsed kustunud.

 Kui uned tehtud, siis tegime ühe värskendava basseini, kus üsna pikalt sulistasime. Ronisin isegi ise sisse, et natukene jahutust saada.

Oli üks vahva päev :)

1 comment:

  1. Nii ilus veekogu teie maja lähedal, see tundub justkui blessing :) Ma vist jalutaks koguaeg selle suunas :)

    ReplyDelete

Tervitused ja uudis!

Tervitused kaugelt maalt! Viimasest postitusest on üle aasta ja ma otsustasin, et ma isegi ei vabanda selle pärast. Viimasel aastal olen üld...