Figuur pea 5. kuud pärast teist sünnitust

Kes pikemalt lugenud on, teab, et ma olen alati üsna palju oma figuuri üle muretsenud. Vahepeal isegi liiga palju. Olles kaks last ilmale toonud ja lähenemas 30ndale eluaastale (järgmisel aastal), muretsen selle üle aina rohkem, sest päris käest ei tahaks end ju ka lasta ning selles lapsi ja vanust süüdistada.

Uhkusega saan tunnistada, et laste-eelne kaal on mul jälle käes. Olin 62kg ennem Cooperit, sain sama kaalu peale ka pärast teda üsna stabiilselt ning olen nüüd peaaegu viis kuud pärast Amberi sündi samuti samas kaalus. Kui pärast Cooperit ma nii palju muutusi figuuris ei märganudki, siis nüüd on vähe märgata küll. Eelnevalt ladestus mul rohkem rasva pigem puusadesse ja kintsudesse, siis nüüd on nood tunduvalt saledamad, istmik on lausa kokku kuivanud, ning kõhu ümbrus on väga väga pehme.

Dieeti pidada ma keset talve ei suuda. Kui õues on jahe, siis ikka tahaks meelsamini sooja ühepajatoitu ja midagi magusat, kui vaid salatit ja mingit lihafileed. Lisaks imetamine teeb mind ülimalt näljaseks. 

Trenniga on nii ja naa. Mõned päevad suudan ilusti võimelda, et natukenegi lihast juurde saada, siis on paar päeva jälle nii palju tegemist või olen nii väsinud, et ei jõua. Õnneks nüüd Cooperit lasteaeda viies kõnnin palju rohkem. Lasteaed on kodust täpselt 1km kaugusel, lisaks muud kõndimised, seega 4x nädalas kõnnin päris hea mitu kilomeetrit ära. Täna käisin just enne Cooperile vastu minekut kärutamas ning avastasin hea sirge tee selle jaoks. Kui ilusaid ilmu olema saab, siis raudselt lähen veel rohkem, et siinseks suveks rohkem vormi saada.

Üldiselt tunnen end nii peenikeselt kui ka paksult samal ajal. Kaalu rohkem kaotada raudselt ei tahaks, sest mu 173cm pikkuse juures ei oleks see väga ilus. Kuid olemasolevale tahaks raudselt rohkem toonust ja lihast juurde, et suvel oleks uhke rannas olla ja et end natukene paremini tunneks. 

Paar pilti ka mu praegusest punn-kõhust ja pannkook-istmikust, et kunangi oleks hea meenutada :)