Elu on olnud ilmselgelt liialt tegevust täis, et ei ole jõudnud siia kirjutamagi. Eestis möödus kuu linnulennul. Käisime palju rannas Cooperiga mängimas, Liikluslinnakus paar korda, Tartus, Mustlas, kohtusime sõpradega jms. Elu nagu lill. Siis aga saadus kohale see kurb päev, kui pidime minu perele head aega ütlema ja algas sõit Uus Meremaale.
Alustasime pühapäeval, kui sõitsime bussiga Tallinnasse, kaasas kõik meie maine vara, kuigi mitmed asjad jäid tädile ruumi võtma. Lisaks ka meie auto, mida ei olegi nii kerge Eestis maha müüa, kui selle eest veel maksame ning mille Uus Meremaale transport oleks liialt kallis olnud. Tallinnas taksoga Rotermanni Kvartalisse, kus meil üks ühetoaline korter üüritud oli. Väike tripp õhtul poodidessse ja ega palju rohkem ei jõudnudki.
Esmaspäeva hommikul varakult läksime laevaga ühe lahe Soomemaale. Laevas istusime lastenurgas, mis Cooperi tegevuses hoidis ja kus me kohvi juua saime. Helsingisse saadudes taksoga lennujaama, kus me pidime 5h niisama vahtima, sest saime natukene varakult sinna.
Kotte ära andes ei tahetud meid lennule lasta, kuna minul ja lastel ei olnud tagasisõidupileteid. Ei aidanud see, et ütlesime, et plaanis siin olles elamisload saada ja lapsed saavad igal ajal Uus Meremaa passi taodelda nagunii. Seega viimase hetke raha raiskamine suvaliste piletite jaoks Uus Meremaalt Austraaliasse kolme kuu pärast. Lõpuks saime ilusti lennukile ning 6h pärast jõudsime Dohasse. Seal paar tundi ootamist ja järgmine lend Aucklandi, mis võttis natukene üle 16h. Õnneks kõik magasime esimsed 8h lennul (mina aeg ajalt Amberit toites), seega väga hull ei olnud. Lapsed üldse olid super tublid reisijad. Cooperil paar korda küll oli kopp ees, aga siis jälle magas või vaatas filme. Amber ainult paar korda virises, kui unega võitles. Õnneks teisel lennul oli paar last veel, üks isegi virises rohkem, kui meie pisikesed, seega pean meie reisi edukaks.
Aucklandi jõudsime kella 5 ajal hommikul. Suure elevusega haarasime esialgu vale koti ka kaasa, mille tagasi vahetamise pärast läks meil seal üsna palju aega. Olin pikalt ette kartnud siinset passikontrolli ka. Seletasime ruttu ära, et lennufirma käskis väljamineku piletid osta. Sõbralik naine ei küsinud neid nähagi, andis kiirelt kõigile templid passi ja soovis edu viisade tegemisel. Juhuu!
Esmalt sõitsime P tädi juurde, kes elab Aucklandis. Seal ootas lisaks tädile P'i ema, keda ma siis esmakordselt nägin. Hiljem tuli poolvend ka meiega tutvuma. Öö veetsime küll aga kesklinnas hotellis.
Järgmise päeva hommikul algas kolmetunnine bussisõit Whangareisse, kus me nüüd mõnda aega P'i isa juures elame. See oli küll siiamaani kõige lihtsam sõit. Buss isegi tegi ühe väikese kohviku juures väikese kohvipeatuse. Whangareis ootasid P'i isa ja ta naine meid ilusti bussijaamas ja olimegi kohal!
Esimesed muljed on ülipositiivsed. Siin on niiiii ilus! Hetkel on küll talve algus, mis tähendab, et päeval on 14-16C sooja, aga ööd on jahedad. Lisaks on siinsed majad ülikülmad - ühe klaasiga aknad, soojustust ei ole, seega öösel on ikka päris külm. Aga harjume ära :)
Inimesed on siin nii ülisõbralikud. Tavaline, et poemüüaga on terve pikk jutuajamine, lisaks inimestega tänaval. Sellega tuleb veel ära harjuda.
Ajavahega hakkame vaikselt ka ära harjuma, mis on 9. tundi Eestist ees. Amber ärkas kõik esimesed ööd oma 4-5 korda ja ärkasime kõik kell 5. Täna ärkas Amber vaid 3 korda ning lõplikult natukene pärast 6t, mis on juba üsna inimik. Homme saab siin nädala juba oldud.
All mõned pildid Whangarei kesklinnast. Üritan kõigest väest rohkem siin blogima hakata, kui rohkem siinse eluga harjume :)
