Üks, mis mind siin endiselt üllatab, on see, kuivõrd troopiline siin on. Nüüd natukene guugeldades tean, et põhjasaar on tõesti lähistroopika vööndis. Endiselt imetlen palmipuid igal pool, igasuguseid õisi põõsastel, bambusetaimi, ülisuuri liblikaid ning üks päev lendas päris papakoi õues ühelt puult teisele. Siinsed rannad on ka ikka hoopis teine tase - vesi on ülisinine ka pilvistel päevadel, lained on nii kõrged, liiv on nii valge ning merekarbid on üsna suured. Nii ootan suve, kui me perega sinna terveks päevaks minna saame.
Kui üldiselt on meie igapäevad üsna segasummased olnud, siis vaikselt hakkab rutiin ka tekkima. Esmaspäeval alustas Cooper lasteaias käimist, 4 päeva nädalas 4h. Paar päeva natukene tihkas nutta, aga leppis üliruttu. Lasteaed ise on super, neil on nii suur ja lahe aed, kus on erinevad turnimise ja mängimise vahendid. Meil veab ka sellega, et Cooperi siinne kasuvanaema (P'i isa teine naine) seal töötab. P käis just üks päev ka oma esimesel tööintervjuul ning oleks lahe, kui meil mingil hetkel raha ka sisse tulema hakkaks. Mina ootan oma karistusregistri väljavõtet UKst ning siis saadan ruttu-ruttu paberid ka siinse elamisloa jaoks ära. Loodame, et kõik läheb hästi - et mind ei visata riigist välja, et P saab töö, et mina saan mingi väikese poole kohaga tööotsa mõne kuu pärast, et me saaks oma elamise jms. Kuigi selline väikene kaos on ka omamoodi lahe, siis eriti just lastega tahaks mingit rutiini juba ka.
Lõpetuseks jagaks natukene pilte ka meie tegemistest.
 |
| Amberiga Ocean Beach'is. |
 |
| Imeline... |
 |
| Söögipaus vaate ja pealtvaatajaga. |
No comments:
Post a Comment