Kõik sai alguse sellest, kui Cooper kerge külmetuse sai. Palavik üle 38.5C ei tõusnud, aga oli tatine, köhis ja mõned korrad oksendas. Selle viimase kohta öeldi viimati Kiirabis käies, et selles vanuses lapsed tihti ei suuda oma röga ise välja köhida (jah, just nii toredalt!) ning seega ajab see neid hoopis oksele. Õnneks on laps ära õppinud selle, et oksendama peab kaussi. Kui tal just keset und paha ei hakka...
Paar päeva pärast Cooperit tuli mul üsna tugev külmetus peale. Nohune, meeletu köha ja üldse kehv enesetunne. Võtsin mõned parstsetamoolid, kuna muud ju võtta ei saa rase olles ja lootsin, et asi läheb paremaks. Esimese nädala ei läinud isegi tööle, sest nii kehv oli olla. Nüüd kaks nädalat hiljem ei ole olemine sugugi parem ja ma ise kahtlustan sinusiiti. Üritan homme perearstile saada, ehk annavad mingeid antibiootikume, mida võtta saan ja mis inimese moodi tundma paneks.
No ja meie kolmas pereliige, isa P, ei saanud ka kehvem olla. Eelmisel laupäeval toidupoodi minnes lõid talle nii meeletud valud kõhtu, et ma pidin talle poe parklasse Kiirabi kutsuma. Andsid ühte valuvaigistit, ei midagi. Natukene morfiini, mis minutiks valu leevendas, aga see tuli tagasi. Siis otsustati, et viivad ta haiglasse. Pidime auto parklasse jätma, sest ma sõita ei oska ning saime koos Cooperiga esmakordaselt Kiirabi autos sõita, poisil oli vähemalt lusti kui palju.
Haiglas sai veel igasugu valuvaigisteid ning mingil hetkel hakkas parem olema. Võeti igasugu proove, tehti röntgen ja kahtlustati, et tal oli neerukivi. Pärast mitut tundi seal olemist otsustati, et saadavad meid kell 2 öösel koju ära ja tuleb tagasi CT-skännile. Taksoga autole järgi, koju ja uni oli kõigil hea. Cooper oli haiglas kolm tunnikest juba põõnanud ja eks tal sai kopp ette ka lõpuks. CT-skännis ei nähtud midagi, seega arvatakse, et väljutas neerukivi. Ehk minge koju ja vaadake, kuidas edasi.
Nüüd mõned päevad oli tal hea olla, aga täna tabas teda ka lõpuks külmetus, mis tundub rohkem kõhuviiruse moodi olevat. Mina suren aga oma vaevustega tööl, seega ei saa ta eest hoolt ka kanda. Hommikuks peab truksis olema, kuna alles alustas uuel tööl, seega ei ole aega haige olla. Mainiks ära, et ta ei ole üldse üks neist meestest, kes väikese nohuga voodis ägisevad, alati vapralt salgab haigused ja valud maha ja elab edasi.
Oeh, kui, siis ikka korraga. Oleme mõlemad üsna masendavad hetkel, sest muidu ju üsna terved ja truksis inimesed. Vähemalt Cooper tundub nüüd terve olevat. Praeguseks.
No comments:
Post a Comment