Reedese päeva saavutused Cooperil

Mängurühmast koju tulles.

Igal reedel mängurühmas ja nädala sees teistes rühmades käimine on Cooperile kindlasti väga hästi mõjunud. Iga korraga avastan, et ta oskab aina rohkem iseseisev olla. Teiste lastega mängimine vajab veel harjutamist, sest neilt meeldib tal vahepeal mänguasju ära võtta, aga samas teistel kordadel jagab lahkelt ise raamatuid või mänguasju laiali.

Tänases mängurühmas jälgisin ma järgnevat:

- Cooper seisis ühe laua juures, kus oli tegevus puidust pärlitega ja nööridega. Tal ei olnud vaba tooli. Täiesti omal algatusel läks Cooper natukene eemal oleva laua juurde ja vedas sealt endale ilusti tooli.

- Cooper suutis esmakordaselt väikese liuvälja liu poole pealt üles ronida, end istuma keerata ja uuesti alla lasta. Tegemist on üsna väikese plastikust liuväljaga.

- Cooper lükkas end kolmerattalisel jalgrattal ilusti edasi, kui eelnevalt käis enamasti tagurpidi, ning üritas ka muudki oma jalgu pedaalidele panna. Päris vändata ei julgenud.

- Snäki ajal sõi Cooper üsna palju banaani. Kodus on ta sellest nüüd juba mõnda aega keeldunud. Eelmisel nädalal nosis pirni ka hea meelega, kodus sülitab ta selle alati suust välja. Isu on tal seal hea.

- Pärast söömist tõusis Cooper lauast, võttis oma taldriku järgi jäänud toiduga, viis selle prügikasti juurde, avas kaane ja viskas jäänused ise ära. Seejärel viis taldriku laua peale tagasi. Ükski teine laps seda ei tee, tavaliselt koristavad laua sealsed töötajad ära ja lapsed jooksevad igale poole laiali.

Sellele lisaks on ta nüüd paar päeva ilma käest kinni hoidmata ka õues jalutanud ringi minnes ja koju. Autotee ligidal ikka krahman ta käe enda kätte, aga väiksematel teedel kõnnib ilusti kõrval ja ära ei jookse. Siin on need laste rihmad kõndimiseks ka üsna popid, aga mina neid absoluutselt ei salli, saan oma rüblikuga küll ilma hakkama.

Kõigele lisaks sai ta täna esmakordaselt kaaneta tassist joomisega hakkama. Rühmas pakuti ja ma palusin kaant peale, mille peale natukene vildakalt vaadati. Kui ma eelnevalt kodus korra Cooperile tassist juua andsin, siis ta isegi ei proovinud, kallas selle lihtsalt ümber. Täna aga juhtus ime ja ta sai hakkama nii lõuna- kui ka õhtusöögi kõrvale lahtisest topsist joomisega. Eks natukene läks suust mööda ka, aga harjutamise asi. Kiitsin kõvasti ja poiss oli enda üle nii ülimalt uhke ja agaralt proovis muudki veel.

Küll ta alles kasvab nii kiirelt. Alles ta oli väike imik...